Tühjad värssluuletused moodustavad peaaegu kaks kolmandikku inglise luule ajaloo luuletustest. Seda tüüpi luule ei toetu korduvatele helimustritele, nagu riimimine, vaid tugineb selle asemel oma silpide rütmile rõhuliste ja rõhutute silpide rühmitustega. Sõnade loomulikke rõhke kasutades saab luuletaja ehitada tühjaks luulereaks rütmi, mis kordub igas reas või kasutab selle rütmi variatsioone läbi luuletuse ridade. Kõige tavalisem tühivärsis kasutatav vorm on tuntud kui jambiline pentameeter, mida kasutavad regulaarselt Edna St. Vincent Millay, John Donne ja William Shakespeare.
Tühjade värsside eri tüübid varieeruvad, olenevalt tühjade värsside koolide traditsioonidest kogu maailmas läbi ajaloo. Tüübid sõltuvad ka sellest, kuidas järgnevad luuletajate põlvkonnad on neid rütmikujundeid kasutanud ja varieerinud. Näiteks jambiline pentameeter koosneb ridadest, mis sisaldavad igale reale viit lööki, mis tähendab, et reas on viis rõhulist silpi, mis vahelduvad viie rõhuta silbiga. See looks rütmirea di-dum, di-dum, di-dum, di-dum, di-dum, kus “dum” on rõhuline silp ja “di” on rõhutu sümbol. Selle rütmistruktuuri näide tühja salmi reas oleks “Tuuled, mis paisutasid pilvi pisaratega”.
Vana-ladina luule lõi tühjad värsirütmid, mis vahelduvad pikad ja lühikesed kümnesilbilised silbid rea kohta. Vana-Prantsuse tühjade värsside koolkond kasutas kümmet silpi, tehes tavaliselt pausi neljanda silbi juures, millele järgnes veel üks rõhutu silp, mis moodustas 11 silbilised read. Mõned itaalia poeedid, sealhulgas Dante, kasutasid seda 11-silbilist vormi, rõhutades pigem neljandat või viiendat silpi kui pausi, kuna enamikul itaaliakeelsetel sõnadel on rõhuta lõpusilbid. William Shakespeare kasutas oma näidendites jambilise pentameetri tühja salmi. Inglise luuletajate hulgas, kes kasutasid jambikat või variatsioone, olid William Cowper ja John Keats; Iiri luuletaja William Butler Yeats ja Ameerika luuletaja Wallace Stevens kasutasid eelistatud vormina jaambilisi tühje värsse.
Ehkki jaambiline pentameeter oma viie di-dumi taktiga on enim levinud tühjades värssides, on teisteks vormideks dum-di mustriga trohhee, di-di-dum mustriga anapest ja dum-di-di mustriga daktüül. . Tühjas salmis võib kasutada nende rütmimustrite mis tahes kombinatsiooni või nende variatsioone. Näiteks võib mõnikord rida kasutada nn topelt iamb, kus on neli silpi – di-di-dum-dum –, mis koosnevad kahest reas olevast viiest jalast. Teine näide on trohhee tetrameeter, millele järgneb nn sabata trohhee: dum-di, dum-di, dum-di, dum.