Suu- ja keelekuivusel võib olla palju põhjuseid. Kõige levinumad on selliste asjade kõrvalmõjud nagu ravimite kasutamine, haigus või isegi meditsiinilise seisundi ravimine. Dehüdratsioon võib põhjustada ka suu ja keele kuivust. Lisaks võivad nendele sümptomitele kaasa aidata elustiilivalikud. Näiteks suitsetamine ja suu lahti jätmine hingamise ajal võivad tundeid tekitada.
Paljudel juhtudel on suu- ja keelekuivus põhjustatud ravimite kasutamisest. Paljud ravimid põhjustavad neid sümptomeid kõrvaltoimena, sealhulgas need, mida kasutatakse depressiooni, hüpertensiooni, epilepsia ja Parkinsoni tõve raviks. Astma, ülemiste hingamisteede infektsioonide, maoärrituse, iivelduse, kõhulahtisuse ja ärevuse raviks kasutatavad ravimid võivad samuti põhjustada suukuivust. Isegi ravimid, mida kasutatakse külmetushaiguse all kannatavate inimeste mugavamaks muutmiseks, võivad sellele kaasa aidata.
Samuti on palju tervisega seotud haigusi, mis võivad põhjustada inimese suu ja keele kuivust. Näiteks uneapnoe, astma, kõrge vererõhk, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS) ja tsüstiline fibroos võivad muuta need sümptomid tõenäolisemaks. Isik võib olla ka sümptomitele altid selliste seisundite tõttu nagu aneemia ja reumatoidartriit. Samuti võib mõnel insuldi põdejal olla suurem suu- ja keelekuivus. Dehüdratsioon on ka nende sümptomite sagedane põhjus.
Mõnikord põhjustab neid sümptomeid ka meditsiiniline ravi. Näiteks on mõned ravimeetodid, mis võivad kahjustada inimese süljenäärmeid ning muuta suu ja keele tavapärasest kuivemaks. See võib juhtuda siis, kui inimene saab vähiravi, näiteks kiiritusravi ja keemiaravi. Tulemuseks võib olla suukuivus, mis on põhjustatud tekkiva sülje hulga vähenemisest.
Mõnikord võib inimene oma elustiilivalikute tõttu kaasa aidata suu- ja keelekuivuse tekkele. Sigarettide ja närimistubaka suitsetamine võib suurendada nende sümptomite tekkimist või vähemalt süvendada juba väljakujunenud sümptomeid. Inimene võib suu ja keele kuivatada ka pikema aja jooksul avatud suuga hingates.