Flegma põhjused suus on sageli seotud allergiate ja põskkoopapõletikega. Enamasti satub röga suhu rinnast ja kurgust, kuna suus olev röga köhitakse nendest piirkondadest peaaegu alati välja. Enamikul juhtudel kaob liigne flegm, kui algpõhjus on kadunud. Kui allergia taandub või külmetus- ja põskkoopaprobleemid taanduvad, väheneb inimese köhitava röga kogus peaaegu alati. Inimesed, kes suitsetavad aeg-ajalt, köhivad hommikuti välja palju röga, ja paljud suitsetamise mahajätnud inimesed on teatanud, et liigne röga kadus pärast harjumusest loobumist.
Inimesed, kellel on allergia või nohu ja põskkoopaprobleemid, võivad lõpuks tegeleda rögaga suus. Enamikul juhtudel tekib flegm rindkeres ja kopsudes, kui inimesel on pikema aja jooksul olnud probleeme allergiate või põskkoopapõletikega. Flegma on sageli seotud infektsiooniga ja see võib olla rohelisest pruunini. Inimesed, kes köhivad röga üle nädala, võivad vajada arsti poole pöördumist, et välistada nakatumise võimalus. Kui inimene on pikema aja jooksul palju röga köhinud, võib tal olla tekkinud kopsupõletik või bronhiit, milleks võib vahel tekkida külmetus ja allergiad.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole flegm ja lima täpselt samad asjad. Paljud inimesed, kes kogevad röga suus, võivad arvata, et see on lihtsalt lima, kuigi röga on tegelikult probleem. Sageli on tekstuuri märgates võimalik teha vahet röga ja lima vahel. Flegm on tavaliselt palju paksem kui lima ja see ei teki nina või ninakõrvalurgete seest nagu lima. Kui inimesel on külm või allergia, jookseb ninast välja peaaegu alati lima põskkoopa piirkonnast ning röga köhitakse tavaliselt rinnast või kurgu seest.
Rohke röga köhimine võib paljudele inimestele häirida, kuid tegelikult on sellest abi. Suus olevast rögast vabanemine on üks viis, kuidas organism vabaneb infektsioonist ja selle liigse väljaköhimine tähendab, et rindkere ja kopsude piirkonda settinud vedelik väljub kehast. Kui vedelik satub kopsudesse ja rindkeresse ning inimene seda välja ei köhi, on väga suur tõenäosus, et tal tekib kopsupõletik, mis võib aeg-ajalt olla eluohtlik probleem.