Integumentaarne süsteem hõlmab nahka ja kõiki sellest pärinevaid organeid, sealhulgas näärmeid, juukseid ja küüsi. Nahk koosneb mitmest kihist – epidermis, pärisnahk ja nahaalune. Iga kiht, välja arvatud nahaalune, hõlmab endas teisi kihte, näiteks epidermise sarvkihti. Integumentaalsüsteemi elundite peamised funktsioonid hõlmavad õli ja higi tootmist, termoregulatsioonimehhanisme ja kaitset kahjulike mikroorganismide eest.
Integumentaarsüsteemi organite areng algab neljandal sünnieelsel nädalal, lähtudes embrüonaalsest ektodermist, mis hiljem diferentseerub epidermiks ja pärisnahaks. Kolmanda kuu lõpuks moodustuvad nii pärisnaha veresooned kui ka mesodermist kiuline sidekude. Kõvenenud ektodermist arenevad välja sõrme- ja varbaküüned ning karvad hakkavad tulema viiendal sünnieelsel kuul.
Rasunäärmed, mida tavaliselt nimetatakse rasunäärmeteks, eritavad vedelikku nimega rasu, vaha ja lipiidide segu, mida leidub enamasti näol ja peanahal. Need näärmed erituvad kanalitesse juuksefolliikulisse, mis on sisesüsteemi organid, mis hõlmavad peanaha pinna all olevaid juukseid. Õli on oluline juuste elastsuse hoidmiseks ja hoiab ära naha kuivamise. Kui lapsed jõuavad noorukieas, suureneb rasueritus hormoonide tootmise tõttu, mille tagajärjeks on sageli akne.
Naha oluline funktsioon on kehatemperatuuri juhtimine higistamise kaudu, mis on võimalik läbi siseorganite, mida nimetatakse higinäärmeteks. Higi tootmise kaudu suudab keha naha pinnal aurustudes temperatuuri alandada. Ka naha kapillaarid laienevad ja ahenevad, mõjutades veelgi temperatuuri.
Epidermis, mis toimib kaitsva veekindla barjäärina alusorganite jaoks, on naha välimine kiht ja hõlmab mitut kihti. Kõige pealiskaudseimat neist kihtidest nimetatakse sarvkihiks ja basaalkiht on sisemine kiht. Epidermis vastutab keratiini ja melaniini, naha värvimiseks vajaliku pigmendi tootmise eest.
Epidermise all paiknev dermis on tihe kiuline nahakiht, mis koosneb peamiselt kollageenist, mis on oluline nahale elastsuse, tugevuse ja painduvuse andmiseks. Siin asuvad ka veresooned ning temperatuuri- ja valuaistinguteks vajalikud sensoorsed närvid. Surveaistingut tekitavad ka selles kihis olevad närvirakkude retseptorid. Juuksefolliikulisid tungivad ka pärisnahka.
Nahaalune nahakiht, mis koosneb rasvkoest, asub otse pärisnaha all ja seda nimetatakse tavaliselt naha rasvkihiks. Eelkõige pakub see nahakiht isolatsiooni ja kaitset kliima drastiliste temperatuurikõikumiste eest. Nahaaluse paksus on inimestel erinev, kuid üldiselt on see kõige õhem väga noortel ja eakatel.