Endokriinsüsteemi kahjustavad ained on kemikaalid, mis häirivad endokriinsüsteemi poolt kontrollitavaid protsesse. Need sünteetilised või looduslikud kemikaalid võivad mõjutada inimest sissehingamisel, allaneelamisel või puudutamisel. Erinevat tüüpi sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete hulka kuuluvad DDT-insektitsiid, bisfenool A (BPA), alküülfenoolid, ftalaadid ja polübroomitud difenüüleetrid (PBDE).
Endokriinsüsteem sisaldab kehas suurt hulka näärmeid, mis toodavad hormoone. Munasarjad, munandid, hüpofüüs, neerupealised, kilpnääre ja kõrvalkilpnääre on kõik näärmed, mis moodustavad endokriinsüsteemi. Need näärmed osalevad ja on olulised paljudes olulistes kehaprotsessides, sealhulgas paljunemine, elektrolüütide tasakaal, kasv ning energia tootmine ja salvestamine. Nad toodavad selliseid hormoone nagu insuliin, östrogeen, adrenaliin, adrenokortikotroopne hormoon (ACTH), antidiureetiline hormoon (ADH) ja kilpnäärmehormoon. Kui mõne nimetatud hormooni tootmine on häiritud, satub keha õrn tasakaal ohtu ning see võib mõjutada mitmeid protsesse ja organeid.
Endokriinsüsteemi kahjustavad ained võivad olla mitmel viisil kahjulikud. Nad võivad imiteerida hormooni, blokeerida hormooni seondumist retseptoriga või häirida hormooni retseptoriga seondumise protsessi. Kõik need võivad põhjustada hormoonide näärmetele valede signaalide saatmist, mis võivad hormooni kas üle- või alatootma, olenevalt sellest, kuidas häirija on rakke mõjutanud.
DDT-d kasutati varem insektitsiidina; see keelustati rahvusvaheliselt 2001. aastal püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga. DDT-st sai Teise maailmasõja ajal populaarne aine tüüfuse, düsenteeria ja kõhutüüfuse ennetamiseks ning pärast sõja lõppu sai sellest populaarne põllukultuuridel kasutatav insektitsiid. Hilisemates uuringutes leiti aga, et DDT võib kahjustada naiste ja meeste reproduktiivtervist. DDT-d leiti ka värvides, paberis, isolatsioonimaterjalides ja õlis.
Bisfenool A sisaldub polükarbonaatplastides, nagu toidunõud ja lutipudelid. Seda sisaldub ka konservide, hambaravimaterjalide, küünelakkide ja isegi prillide vooderdis. Nii bisfenool A kui ka alküülfenool toimivad sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatena, imiteerides östrogeenihormooni. Mõned alküülfenoolid sisalduvad pesuvahendites, kosmeetikas ja vahutavates toodetes.
Ftalaadid on sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, mida leidub pehmetes plastides, kosmeetikatoodetes, liimides ja õhuvärskendajates. Uuringud on näidanud, et mõned ftalaadid võivad kahjustada isaste reproduktiivtervist. PBDE-d võivad mõjutada ka reproduktsiooni, põhjustades sünnidefekte või õppimishäireid imikutel, kes on kemikaaliga kokku puutunud. Need on tuntud ka kilpnäärmehormooni tootmise kahjustamise poolest. Neid kemikaale leidub tavaliselt leegiaeglustavates materjalides.