Metsasarv on vaskpuhkpill, mis on valmistatud peamiselt ühest pikast koonusekujulisest torust, kuid sellel on palju erinevaid osi, mida mängija saab kasutada helikõrguse ja tooni muutmiseks. Ühes otsas on huulik, millesse mängija puhub, et suruda õhku läbi sarve. Toru teisest otsast avaneb laienev kelluke, millesse mängija mängu ajal oma käe pistab. Teised metsasarve põhiosad on klapihoovad, mida vajutatakse mängitavate nootide kõrguse muutmiseks.
Põhikorpus on sarve üks silmapaistvamaid osi ja see koosneb ühest pikast torust. Toru on tavaliselt umbes 12 jalga (3.6 m) pikk. See laskub huuliku küljest alla ja keerdub seejärel mitu korda ringikujulise korpuse sees, enne kui avaneb teisest otsast kella.
Veel üks sarve põhiosa on huulik. See sarve osa on sihvakas ja koonusekujuline ning võib olla erineva suurusega, et see sobiks mängija soovitud nootide ulatusega. Mängija võib tekitada ka kõrgemaid või madalamaid noote olenevalt huulte pingest ja huulikusse puhutavast õhust.
Võib-olla on metsasarve osadest kõige silmatorkavam lai, laienev kelluke otsas, millest sarve muusika genereeritakse. Kell on nii lai, et see võib muuta pilli transportimise keeruliseks, seega on enamikul kaasaegsetel sarvedel transportimise hõlbustamiseks eemaldatav kell. Sarve mängimine on ainulaadne selle poolest, et pilli hoitakse üle keha, nii et kell on suunatud taha. Teine ebatavaline aspekt selle mängimisel on see, et mängija käsi toetub kella sees, mis võimaldab tal kontrollida väljuva õhu hulka ning seeläbi muusika tooni ja helitugevust.
Viimane sarve peamistest osadest on hoovad, mis juhivad rida pöördventiile. Mängija vajutab hoobasid, et reguleerida õhuvoolu läbi torustiku, mis omakorda muudab mängitavate nootide helikõrgust. Sarved võivad olla kas ühe sarvega, mis kasutab kolme klappi, või kahekordse sarvega, mis sisaldab neljandat pöidlaga juhitavat klappi.