Rist-niudeluu vigastus on alaselja ristluu-niudeliigese vigastus. Ristluu liiges töötab koos ristluu, selgroo ja vaagnaga. Ristluu-niudepiirkonna vigastusi on erinevat tüüpi, mis kõik võivad olla väga valusad. Arstid saavad seda haigusseisundit kergesti diagnoosida ja ravida pärast esialgse vigastuse põhjuse väljaselgitamist.
Kõige tavalisem ristluu-niudekahjustus on tingitud tuharate ja alaselja traumast, näiteks kukkumisest või otsesest löögist. Sportlased saavad sageli ristluu-niudevigastusi löökide või korduvate liigutuste tõttu, mängides kontaktspordialasid, nagu jalgpall ja maadlus. Mootorsõidukiõnnetuses tekkinud tigedast jõnksudest tekkinud traumad ja stressimurrud võivad samuti vigastada ristluu-niudepiirkonna alaosa.
Rasedatel võivad sünnituse ajal tekkida ka ristluu-niudepiirkonna vigastused. See juhtub seetõttu, et raseduse ajal lähevad keha hormoonid ületundi ning lõdvestavad pehmeid kudesid ja liigeseid. Kui kude nõrgeneb, liiguvad alaselja liigesed tavapärasest rohkem ringi, põhjustades seljavalu. Aja jooksul võib lahtiste selja- ja vaagnaliigeste hõõrdumine põhjustada ristluu-niudeliigese vigastusi.
Ristluuliigese vigastus võib tekkida ka siis, kui inimesel on ristluuliigese ja ristluu kõrvalekalle. Mõnikord ei sobi ristluu hoidvad luud ja liigesed omavahel korralikult kokku ja tekitavad ristluuliigesele lisasurvet. Muud defektid, nagu degeneratiivne seljaaju artriit või kui üks jalg on teisest pikem või lühem, võivad samuti põhjustada ristluu-niudeliigese düsfunktsiooni. Inimesel võib tekkida ka vaagnavalu, kui jalaluud ei ole ühepikkused.
Kui inimesel on ristluu-niudevigastus, võivad tal tekkida teatud sümptomid. Tavalisteks nähtudeks on ishias või seljavalu selja ja tuharate alaosas, tavaliselt ühel küljel. Mõnel inimesel võib olla ka kubemevalu, mis kiirgub reie ülaosasse. Teised sümptomid on jalgade või vasikate tuimus ja kipitus, samuti põletustunne alaseljas. Vigastuse ulatuse kindlakstegemiseks peaks inimene pöörduma ortopeedi lülisamba spetsialisti poole.
Kõige tõenäolisemalt viib ortopeed läbi füüsilise läbivaatuse ja röntgenikiirguse, et teha kindlaks ristluu-niudekahjustuse ulatus. Kui vigastuse põhjustas spordi- või töötegevusest tulenev korduv liikumine, võib patsient vajada füüsilisi piiranguid kuni vigastuse paranemiseni. Enamik arste ravib ristluu-niude lülisamba vigastusi konservatiivselt füsioteraapia, põletikuvastaste ravimite ja soojade/kuumade kompressidega. Teine ravimeetod on steroidide süstimine ja viimase abinõuna võivad arstid soovitada operatsiooni.