Retoorikal on palju erinevaid kasutusviise; seadet kasutatakse võib-olla kõige sagedamini siis, kui inimene või organisatsioon püüab veenda teisi teatud viisil tegutsema või mõtlema, kuid seda kasutatakse sageli ka argumendivormina ja üldise esituslaadina. Teisisõnu saab seda kasutada põhimõtteliselt igal ajal, kui keegi soovib teisi inimesi milleski veenda või teatud teemal teatud argumente edasi anda. Kaks kõige populaarsemat retoorikat kohta on poliitilised kõned ja reklaamid. Nendes olukordades on retoorika eesmärk panna kuulav avalikkus nõustuma vaidleja seisukohtadega, ilma et see peaks tingimata pakkuma mingit intellektuaalset väärtust omavat teavet. Näiteks võib poliitik kirjeldada vastaspoolt kui ühiskonna “vähki”, millel on negatiivne varjund, kuid puudub sisuline tähendus. Paljudes kirjutistes kasutatakse ka retoorikat, et panna lugeja esitatud vaatega nõustuma.
Retoorika üldiselt mõistmine
Retoorika on selle kõige lihtsamas tähenduses tõhusate kirjutamis- ja kõnemeetodite uurimine. Põhilises skeletivormis esitatud argument ei pruugi olla eriti atraktiivne väljavaade, kuid retoorika kasutamine võib muuta sama argumendi palju veenvamaks. Selleks on paar võimalust. Kõnelejad ja kirjanikud kasutavad tavaliselt erinevaid tehnikaid, nagu metafoor, hüperbool ja anafoor, et muuta idee kuulajatele või lugejatele atraktiivsemaks. Retoorika erinevad kasutusviisid tulenevad sellest võimest kaunistada muidu küsitavaid argumente või juhtida publiku tähelepanu argumendi tegelikest arutlustest eemale. Sel põhjusel kulutavad loogikaõpilased palju aega retoorika tõhusa dekonstrueerimise õppimisele.
Veenmistaktikana
Retoorikat kasutatakse tavaliselt selleks, et veenda inimesi midagi konkreetselt mõtlema või väitluses või arutelus teatud poolele asuma. Näiteks reklaamija jaoks on retoorika peamine väärtus potentsiaalsete ostjate veenmine, et teatud toode on konkurentide omadest parem. Poliitikud kasutavad ka retoorikat, et veenda avalikkust, et nad saavad riigi või osariigi juhtimises konkurentidest paremini hakkama.
Tavaelus võib inimene kasutada retoorikat ka selleks, et veenda sõpru ja töökaaslasi teatud mõtetes, truudustes või ideaalides. Ajalehtede veergude kirjutajad kasutavad seda ka selleks, et veenda lugejaid konkreetses küsimuses või sündmuses oma seisukohta võtma. Taktika on eriti levinud näiteks toimetuste rubriigis.
Seos metafooriga
Retoorika konkreetseid kasutusviise saab osaliselt määrata retooriline seade ise. Näiteks metafoor on üks sagedamini kasutatav retoorika vorm, milles võrreldakse kahte erinevat asja, viidates ühele nii, nagu see oleks teine. Metafoori võib poliitik kasutada vihjamaks, et tema vastasel on ühiseid tunnuseid kõigega, mida ta valib. Selle näiteks võiks olla poliitik, kes ei ole praegu võimul, ja viitab Valgele Majale kui oma vastase mänguväljakule, viidates sellele, et ametisolev president on lapsemeelne ja seetõttu võimule sobimatu. Samuti võib reklaamija kasutada metafoori, et vihjata, et tema toode on parem või vastase oma madalam, seostades selle millegi muuga, ideaaljuhul millegagi, millel on tavaliselt negatiivne seos.
Kattuvad teiste seadmetega
Teised tehnikad, nagu anafora ja hüperbool, võivad näidata retoorika erinevaid kasutusviise ja seda, kuidas neid erinevates olukordades rakendatakse. Hüperbool on põhimõtteliselt liialdus ja seda saab igapäevaelus kasutada selleks, et olukord tunduks ekstreemsem, kui see tegelikult on. Näiteks võib töökohale kandideerija öelda “on sadu põhjuseid, miks ma sellele ametikohale sobin”, et näida ilmselge valikuna, kuigi tegelikkuses võib põhjuseid lugeda ühel käel.
Anafora, mis on sõnade või fraaside kordamine järjestikuste lausungite alguses, võib sageli kutsuda kuulajas esile emotsionaalse reaktsiooni ja olla tõhus retooriline tööriist. Näiteks võib poliitik öelda: „Rõhumine on see, kui inimesed kardavad sõna võtta; rõhumist põlistavad totalitaarsed valitsused; rõhumine on midagi, mille vastu peame võitlema. Kordamine töötab kõneleja jaoks, jäädes kuulaja või lugeja meeltesse ja aitab muuta kõikehõlmavat sõnumit tõhusamaks.