Reaktiivne kiindumushäire areneb tavaliselt lastel, kes olid noores eas emotsionaalselt tähelepanuta jäetud. Reaktiivse kiindumushäire sümptomid sõltuvad lapse vanusest ja juba aastased võivad ilmneda märke, nagu toidust keeldumine ja pakutavale suhtlusele mitte reageerimine. Vanemad lapsed näitavad sageli üles kangekaelsust, trotsi ja raskusi teiste, isegi lähedaste pereliikmetega suhtlemisel ja nendega suhtlemisel.
Paljudel diagnoositud inimestel ilmnevad reaktiivse kiindumushäire sümptomid kogu elu jooksul. Kuna isik algab tavaliselt vanemate või hooldajate hooletusse jätmisena või ühest kasuperekonnast teise segatuna, on tema võime luua pikaajalisi ja tähendusrikkaid suhteid algusest peale tõsiselt ohustatud. Imikutel ja kõigest mõneaastastel lastel ilmnevad sageli esimesed märgid, sealhulgas ei huvita läheduses olevate inimeste tegevust, ei osale mängus ega mängimas, ei naerata ega ei askelda üksi jäetuna.
Lapse arenedes võivad need reaktiivse kiindumushäire sümptomid jätkuda melanhoolseks ja endassetõmbunud isiksuseks. Reaktiivse kiindumushäire all kannatavad lapsed eelistavad tavaliselt olla üksi ning võivad muutuda ärevaks või vihaseks, kui nad on sunnitud suhtlema sarnase vanusega inimestega. Paljud neist lastest vaatavad väljastpoolt suhtlusringkonda ja väldivad igasugust füüsilist kontakti teistega ning see jätkub tavaliselt kooli- ja noorukieas. Lapsed võivad muutuda ka äärmiselt manipuleerivaks, teistega arvestamata ning sageli valetavad või esitavad valesüüdistusi, et probleemidest välja tulla või saada, mida tahavad.
Teismelised, kes jätkavad haigusseisundit ilma abita, leiavad sageli lohutust uimastitest või alkoholist. Need, kes teavad, et neil on raskusi ebaseaduslike tegevustega, nagu varastamine ja vandalism, või kooliskäimine, küsivad harva abi ja umbusaldavad avalikult vanemaid, õpetajaid või muid autoriteete. Kui nad on sunnitud sotsiaalsetesse olukordadesse, on neil ilmselgelt ebamugav teistega vestelda ja nendega suhelda ning nad ei suuda suures osas luua püsivaid sõprussuhteid või isegi mööduvaid tutvusi. Sageli jälgivad nad sõpruskondi, kes suhtlevad sotsiaalselt, kuid ei mõtle grupile läheneda või kellegagi rääkida.
Keskkooliaastatel näib isik tavaliselt emotsionaalsel tasandil oma eakaaslastest maha jäävat ja tal võib ilmneda üks kahest tüüpi reaktiivse kiindumushäire sümptomist. See võib avalduda kahel selgelt erineval viisil. Võib esineda probleeme näitlemisega, st ebaratsionaalse või sobimatu käitumisega, mille eesmärk on tähelepanu võita. Teised inimesed võivad end täielikult tõmbuda ja igasugusest tähelepanust eemale hoida. Mõlemad tüübid ei pruugi mõista teiste emotsioone ja võivad ilmutada vägivaldset käitumist, kui nad kohtuvad nendega, kes neid ei mõista.