Millised on rahvusvahelise kaubanduse reguleerimise erinevad meetodid?

Rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine on keeruline protsess, kuna kaupade importi ja eksporti reguleerivad erinevad reeglid, mis mõnikord segavad üksteist. USA-s kehtestab valitsus poliitikad ja standardid, mida jõustatakse kogu riigis kaubanduse jaoks, ning ka üksikutel osariikidel on teatud volitused. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) peaks pakkuma globaalset lähenemisviisi regulatsioonide jõustamiseks ja püüab kaitsta kaubandusriike mis tahes pettuste või ebaausate kaubandustavade eest. Konkreetsed meetodid võivad hõlmata reeglite kasutamist, et kaitsta riike kahjulike kaupade või esemete vastuvõtmise eest, mis võivad olla toodetud ebaseaduslikul viisil, säilitades samal ajal turgude konkurentsi.

Enne mis tahes rahvusvahelise kaubanduse reguleerimise meetodite rakendamist peavad reguleerivad asutused olema teadlikud potentsiaalselt kahjulikust käitumisest, mis ilmneb. Juhtorganid tuvastavad võimalikud ja olemasolevad ohud rahvusvahelisele kaubandusele ning kehtestavad vastavalt standardid. Need seadused on loodud selleks, et kaitsta kaubandusega seotud riike ja ettevõtteid lisaks lõpptarbijale, kes võib lõpuks tarbida või muul viisil kasutada imporditud kaupu.

Rahvusvahelise kaubanduse reguleerimise jõustamiseks kasutatavad meetodid hõlmavad monopolide ennetamise meetmete rakendamist, edendades samal ajal ausat konkurentsi. See võib hõlmata ühe organisatsiooni keelamist osaleda kaubanduses ainult ühe riigiga suletud majanduskeskkonnas. Reguleerimine kehtestatakse eeskätt viisil, mis soodustab avatud majandust, kus import- ja eksporttegevus saab toimuda vabamalt.

Protektsionism võib olla väga kahjulik igale majandusele ja eriti ohustada riiki, mis sõltub suuresti rahvusvahelisest kaubandusest. Protektsionismi võib sagedamini esineda kahanevates majandustingimustes, kui riik võib püüda vähendada välisriikide konkurentsi, kehtestades kaubanduskaupadele piiranguid, kvoote ja kõrgeid makse. Rahvusvahelise kaubanduse reguleerimise meetod võib hõlmata katset luua ja jõustada seadusi, mille eesmärk on piirata protektsionistlikke tavasid.

Rahvusvahelise kaubanduse reguleerimise meetodid kehtestatakse sageli nii, et kaubandustegevust ei lämmataks. Määrus on olemas ka selleks, et vältida kaubanduses osalejate seas kompromisse või ebaeetilisi tavasid. See võib olla keeruline erinevate riikide konkureerivate standardite puhul.

Riikide ühiseid eesmärke saab aga toetada mõne vabatahtliku kokkuleppe sõlmimisega osalevate kaubandusriikide vahel. Dokumendis võidakse kirjeldada teatud tavasid, mida peetakse rahvusvahelises kaubanduses vastuvõetavaks ja vastuvõetamatuks. Need teemad võivad hõlmata näiteks kokkulepet importida ja eksportida tooteid, mis on toodetud keskkonnale mittekahjulikul viisil, ja tooteid, mis toovad sarnaselt tarbijale keskkonnasõbralikke tulemusi.

SmartAsset.