Puuküttega lõkkease võib olla meeldiv ja esteetiliselt meeldiv täiendus taga- või siseõuele, kuid tulekoldeid tuleb hoolikalt ehitada ja regulaarselt hooldada. Erinevalt gaasiküttega lõkkeaugust tuleb puuküttega lõkkepuitu regulaarselt tuhast ja sütest puhastada, et vältida segadust ja potentsiaalselt ohtlikku tuleohtu. Sellised lõkkeaugud nõuavad kasutajalt ka maitsestatud küttepuude hankimist, mida süvendis põletada; maitsestamata puit tekitab tõenäolisemalt palju suitsu või on raskesti süüdatav.
Puuküttega lõkkeaugu eeliste hulka kuulub võimalus tekitada väikest, mõõdukat või suurt tuld, olenevalt kasutaja soovidest, lisades rohkem puid. Kui puud on ära põlenud ja söed alles jäänud, saab kaevu kasutada tõhusa keedutulena, mis ei maitsesta toitu nagu gaas. Küpsetusesemeid, nagu Hollandi ahjud, saab kasutada põlevatel sütel, samas kui selliseid tööriistu võib olla raske või võimatu kasutada gaasipõletusaugus.
Võib-olla on seda tüüpi tulekolde suurimateks puudusteks võimetus kiiresti leegi suurust reguleerida ja suitsu olemasolu põletamise ajal. Gaasipõletavad lõkkeaugud saab vajaduse korral kiiresti ja lihtsalt kustutada, lihtsalt katkestades leegi gaasi juurdevoolu. Puupõlengud tuleb kustutada liiva või veega ja isegi kui see on tehtud, ei pruugi tulekahju täielikult kustuda. Gaasipliidid ei tooda suures koguses suitsu, kuid puit tekitab sageli ja see võib ärritada silmi, nina ja kurku. Suits võib sattuda ka tulekahju ümbritsevate inimeste riietesse, juustesse ja nahale.
Puuküttega lõkkease on odav viis õue lõkke lisamiseks. Kuigi gaas pole tingimata kallis, maksab see raha, samas kui puitu võib mõnikord leida tasuta. Komponendid, mida kasutaja peab ostma, et gaasiga töötav tulekaev korralikult töötaks, suurendavad ka kaevu kogumaksumust, samas kui puuküttega mudel ei vaja peale konstruktsiooni enda lisavarustust. Üks olulisemaid puudusi on puhastusprotsess; tuhk ja söed tuleb kaevust välja kühveldada ja nõuetekohaselt kõrvaldada ning kaev ise võib suitsu ja tuha tõttu värvi muuta.