E-post on süsteem virtuaalsete tekstisõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks Interneti või muude arvutivõrkude kaudu ning meili adressaatidel on vähemalt kolm võimalust oma e-kirjade lugemiseks. Esiteks saavad adressaadid kasutada klienti oma e-kirjade tõmbamiseks oma Interneti-teenuse pakkuja (Internet Service Provider) serverist või muust serveri asukohast, kuhu see maandub. Selles süsteemis, mida nimetatakse e-posti tõmbamiseks, saab kasutaja määrata, et klient küsitleb serverit soovitud intervalliga või lihtsalt küsib, kui ta seda soovib, ja kõik serveri kontrollimisel saadaolevad meilid laaditakse alla. Teise võimalusena võivad nad minna võrku kas oma Interneti-teenuse pakkuja või muu teenuse veebisaidi kaudu ja lugeda seal oma e-kirju, mitte laadida neid laua- või sülearvutisse. Lõpuks võivad nad otsustada kasutada push-e-posti, millel – nagu igal süsteemil – on omad puudused.
Tõukemeil on meil, mis võetakse vastu üks kord kas serverisse või lauaarvutisse ja seejärel edastatakse sülearvutisse, pihuarvutisse või muusse kaasaskantavasse seadmesse. Tõukemeil on tõuketehnoloogia näide. Push tehnoloogia on saatmise lõpust automatiseeritud; pull-tehnoloogia on automatiseeritud või suunatud vastuvõtuotsast.
Mõne inimese ja mõne elukutse jaoks võib tõmbe ja tõuke erinevus olla otsustava tähtsusega: sõnumid tuleb vastu võtta võimalikult kiiresti. Paljudel inimestel tasub aga kaaluda push-meili miinuseid ja teha kaalutletud otsus push-meili ja pullmeili vahel.
Esiteks võivad puudused tekkida tõukesüsteemidest, mis on tõesti varjatud tõmbesüsteemid. See juhtub seetõttu, et nendes teenustes saadab server selle asemel, et lihtsalt e-kirja suruda, tekstisõnumeid, et käskida pihuarvutil, nutitelefonil või sülearvutil meilid serverist tõmmata ja need tekstid võivad sisalduda tekstisõnumite arvus. See võib kokku tulla. See oleneb meilikliendist, meiliserverist ja konkreetsest kasutatavast seadmest.
Teine probleem on see, et mõned kasutajad väidavad, et tõukemeil kulutab rohkem akut kui tõukemeil, kuna e-kirju edastatakse rohkem kordi. Lisaks ei ole kõigil ühesugust juurdepääsu tõuketehnoloogiale, nii et saatja võib eeldada kättesaamist, kui seda pole tegelikult juhtunud. Sellistes olukordades on võimalik, et tekstisõnum oleks olnud tõhusam ja kasutaja oleks saanud teha valiku, kui ta oleks teadnud. Lõpuks võib nutitelefonidel ja muudel tõukeposti vastuvõtvatel seadmetel olla sisseehitatud funktsioon, mis annab kasutajale hoiatuse. Mõned inimesed saavad nii palju e-kirju, et iga kord teate saamine on ebapraktiline ja tüütu.