Psühhootiline episood võib tekkida vaimuhaiguse tagajärjel või teatud haigusseisundite sümptomina. Inimene, kes kogeb psühhootilist episoodi, seab ennast ja kõik enda ümber ohtu. Märkide ja sümptomite tundmine ning asjakohase professionaalse abi otsimine võib aidata tagada kõigi asjaosaliste isikliku ohutuse. Episoodi kõige levinumad tunnused on hallutsinatsioonid, luulud, paranoia, kõne ebakorrapärasus ja ebakorrapärane või katatooniline käitumine.
Psühhoosi iseloomustab sideme kadumine reaalsusega. Episoodi ajal on kannataja reaalsusest täielikult eemaldunud ega ole enamasti oma tegudest teadlik. Ilmnevad spetsiifilised sümptomid võivad inimestel erineda. Samuti võib iga episood esineda erineval kujul. Igal juhul on käitumises märgatav ja märgatav muutus ning see võib tekkida ootamatult ja ette hoiatamata.
Hallutsinatsioonid tekivad siis, kui inimene näeb, kuuleb, nuusutab, maitseb või tunneb asju, mida seal pole. Hallutsinatsioonid võivad olla kerged või rasked, kuid kannataja usub, et need on tõelised, kuigi nad seda ei ole. Kui hallutsinatsioonid on olemas, võib inimene hakata rääkima ja vestlema kellegagi, kes pole kohal. Inimese käitumine võib hallutsinatsiooniga kohanemiseks muutuda.
Hallutsinatsioonidega tihedalt seotud on luulud. Kuigi hallutsinatsioonid mõjutavad meeli, on pettekujutelmad vääruskumused, mis on kannataja meelest esile kutsutud. Pettekujutused põhjustavad sageli ohtlikku käitumist, mis kahjustab kannatajat või teist inimest.
Psühhootilise episoodi ajal tekkivad hallutsinatsioonid ja luulud võivad neid kogevas inimeses suurendada paranoiat ja ärevust. Kui see juhtub, võib inimene tunda end ohustatuna ja tormata, püüdes hallutsinatsioonide või luulude objekti kõrvaldada. Tõenäoliselt suureneb vägivaldne käitumine, kui inimesele tema muutuva käitumise kohta vastamisi hakatakse või teda küsitletakse, eriti kui ta ise sellest teadlik ei ole. Mõned episoodid on inimese kõne ja liigutuste põhjal ilmsemad. Inimene võib ilma ilmse põhjuseta hakata ebajärjekindlalt pomisema või teise inimese peale või õhku karjuma.
Inimene, kellel on episood, võib muutuda füüsiliselt organiseerimatuks, näib, et ta ei suuda kontrollida keha liigutusi ja tavalisi kõndimismustreid. Episoodide ajal on levinud ka katatooniline käitumine, mille puhul inimene fikseerib end seatud asendis ja on täiesti reageerimatu. Katatooniline seisund võib ilmneda üksi, enne või pärast muid agressiivsemaid sümptomeid. Psühhootilised episoodid nõuavad meditsiinilist sekkumist ja ravi. Igaüks, kellel on psühhootiline episood või kes on nendega kontaktis, peaks viivitamatult ühendust võtma kohaliku hädaabiteenistusega.