Pearinglus ja nõrkus võivad olla põhjustatud paljudest erinevatest teguritest. Need on mõnikord põhihaiguste sümptomid, sealhulgas sisekõrva häired, neuroloogilised seisundid ja südame-veresoonkonna haigused. Muud põhjused hõlmavad ravimite kõrvaltoimeid ja ärevust.
Peapööritus, sisekõrva närvihäire, on sagedane pearingluse põhjus. Selle häire korral on kõrvasisese vestibulaarsüsteemi tasakaalumehhanism häiritud. See väljendub pearingluses ja tundes, et ruum käib ringi. Seda süvendab sageli pea liikumine ja pearinglus võib olla piisavalt tugev, et põhjustada iiveldust ja oksendamist.
Sisekõrva põletik, mida nimetatakse ägedaks vestibulaarseks neuriidiks, võib samuti põhjustada pearinglust. Akustiline neuroom, ebanormaalne, kuid healoomuline kasvaja kõrva sees, põhjustab sageli progresseeruvat kuulmiskaotust, millega kaasneb pearinglus. Teine põhjus on liigne vedeliku kogunemine sisekõrvas, mida nimetatakse Meniere’i tõveks. Peale töövõimetust tekitava pearingluse ja nõrkuse kogevad selle haigusega inimesed sageli kuulmislangust ja kohinat kõrvades.
Neuroloogilised seisundid võivad põhjustada pearinglust, nõrkust ja tasakaalu kadu, kuna aju ei suuda ülejäänud närvisüsteemiga suhelda. Mõned näited nendest on Parkinsoni tõbi, vesipea ja seljaaju häired. Insuldid, hulgiskleroos ja ajuverejooks põhjustavad lisaks ähmasele kõnele, näo ja silmade nõrkusele ning kahelinägemisele neuroloogilisi häireid, sealhulgas pearinglust ja üldist nõrkust.
Südame-veresoonkonna haigused on nende sümptomite teine levinud põhjus. Liiga kiire seismine istuvast või lamavast asendist võib põhjustada vererõhu langust, mis põhjustab pearinglust. Südamehaigused, arütmiad või ebanormaalsed südamelöögid ja verejooks võivad kõik põhjustada ajus ringleva vere mahu vähenemist. Kui see juhtub, tunneb inimene pearinglust ja nõrkust, samuti võib tekkida iiveldus ja minestamine.
Teatud ravimid põhjustavad ka pearinglust ja nõrkust. Rahustitel, rahustitel ja krambivastastel ravimitel on kas soovitud tulemused või kõrvaltoimed, mis muudavad kasutaja uimaseks ja nõrgaks. Kõrget vererõhku langetavatel ravimitel võib olla ka sama toime, kui annus on liiga suur.
Nõrkuse ja pearingluse sümptomid võivad ilmneda ka ärevushäiretega inimestel. Paanikahoogude all kannatavatel inimestel tekib kogemuse ajal ja pärast seda sageli pearinglus. Mõnel inimesel on pearinglus, mis on tingitud sarnasest seisundist, mida nimetatakse agorafoobiaks ehk hirmuks avatud ruumide ees. Pärast algpõhjuse ravimist võivad need sümptomid tõsise ärevusega inimestel siiski püsida.