Pearaamatutesse postitamine on raamatupidamistegevus, mille käigus raamatupidajad kajastavad äritehinguid ettevõtte finantsraamatutesse. Tegelikkuses ei ole raamatupidamistehingute konteerimiseks palju erinevaid võimalusi. Kõik meetodid teevad sisuliselt sama asja, kuigi kirjalik vorming võib olla veidi erinev. Elektroonilise raamatupidamistarkvara kasutamisel on sageli erinevaid pearaamatutesse kandmise meetodeid, kuigi suurim erinevus seisneb selles, kuidas raamatupidaja seda teeb, mitte lõpptulemuses. Täpsed raamatupidamistehingud on raamatupidamise infosüsteemi üks peamisi selgroogu.
Pearaamatusse kandmise klassikaline meetod on käsitsi kirjutatud päevikukirje loomine. Kõigis päevikukirjetes on deebetid esikohal – kirje ülaosas – ja kreedit teisel kohal. Päeviku kirje vajab kuupäeva, kontonumbrit ja nime nii deebet- kui krediidiliini jaoks ning dollarinumbrit iga deebeti ja krediidi jaoks. Lühikirjeldus on kirje viimase krediidipiiri all. Kui raamatupidaja on eraldi kirjutatud, värskendab raamatupidaja iga kontot kandes olevate dollarisummade jaoks, kirjutades kirje käsitsi raamatupidamisraamatusse käsitsi.
Manuaalsete raamatupidamissüsteemide uuendamine pearaamatutesse kandmisel on sageli tüütu. Traditsiooniliselt oleks ettevõttel süsteemis palju erinevaid paberraamatuid ja päevikuid. Raamatupidajad peaksid leidma vajalikud raamatud ja seejärel igasse neist selgelt ja täpselt sissekande kirjutama. Tänapäeval võib manuaalne raamatupidamissüsteem viidata arvutustabelite seeriale, millel pole ühtset andmesisestuspunkti, nagu raamatupidamistarkvara. Arvutustabeleid võib olla keeruline ka käsitsi hooldada.
Raamatupidamistarkvara kasutamine ettevõtte raamatupidamise pidamiseks võib pearaamatutesse kandmisel tunduda lihtsam. Päevikukirje ekraan on saadaval enamiku süsteemide jaoks ja nõuab sama põhiteavet nagu käsitsi päevikukirje puhul, nii deebet- kui ka krediidilimiidi kuupäeva, kontonumbrit ja nime ning iga deebeti ja krediidi jaoks dollarinumbrit. Suureks probleemiks on aga raamatupidamissüsteemi sisestatud ebatäpsed andmed. Füüsilisi pearaamatuid ega päevikuid pole, seega tuleb vigu elektrooniliselt jälgida ja süsteemi abil parandada. Paljudel juhtudel pole lihtsat kustutamise ja ümberkirjutamise protseduuri, mis võib raskendada suurte paranduste teostamist.
Enamik raamatupidamissüsteeme töötab püsival meetodil. Iga raamatupidamistehing kantakse toimumise ajal päevikutesse ja pearaamatutesse. Seetõttu on pearaamatutesse kandmine üks levinumaid raamatupidamisülesandeid. Suurtel organisatsioonidel võib olla sadu – isegi tuhandeid – igakuiseid tehinguid. Sisekontrollid peavad olema paigas, et tagada täpsete ja asjakohaste tehingute õigeaegne registreerimine.