Millised on peamised abistava elamise eeskirjad?

Peamised abistava elamise eeskirjad on piirkonniti erinevad, nii et enne mõne sellise keskuse kasutamist või selle kasutamist tuleks arvestada kohalike reeglitega. Mõlemal juhul on Ameerika Ühendriikides mõned põhijuhised, mida tuleb järgida. Need abistatavat elu käsitlevad eeskirjad hõlmavad selliseid asju nagu patsiendihooldus ja ravimite haldamine, iga patsiendi individuaalsed teenindusplaanid ja loomulikult õendustöötajaid reguleerivad põhireeglid.

Patsiendiabi on abistatud elukorralduse eeskirjade üks olulisemaid aspekte, sest kaalul on keskuses viibivate inimeste turvalisus. Esimene kehtiv reegel ütleb, et abikeskus peab olema patsientidele ööpäevaringselt kättesaadav ja neid tuleb kogu aeg jälgida. Kõigile patsientidele tuleb teha kättesaadavaks ka õige toitumine, mis vastab nii patsiendi põhivajadustele kui ka konkreetsetele toitumisvajadustele. Kui on vaja erivajadusi, peavad koolitatud spetsialistid olema kättesaadavad ja valmis aitama. Ruumid, kus patsiendid elavad, tuleb hoida puhtad ja kui elanik ei saa ülesandega hakkama, siis teda aidatakse. Kõik arsti poolt välja kirjutatud ravimid antakse arsti määratud aja jooksul, samas kui ravimeid manustav isik vastutab selle eest, et patsient neid tegelikult tarbib.

Individuaalsed teenindusplaanid peavad olema kättesaadavad kõigile nendes keskustes elavatele inimestele ja abistatud elamise eeskirjad võimaldavad politseiametnikel pisteliselt kontrollida dokumente, et veenduda selle juhise järgimises. Erivajadusi nõuavad intervallid, seega peab keskus koostama hooldusplaani, mis sisaldab nende erivajadusi. Näiteks kui patsient on piima suhtes allergiline, peab ta saama muudetud menüü, mis jätab piimatooted välja, kuid pakub siiski päevaks vajalikke toitaineid. See plaan koostatakse kirjalikult ja see võib hõlmata patsiendi hoolduse kõiki aspekte, alates toidust kuni magamiskorrani.

Viimased peamised abistatava elamise eeskirjad hõlmavad personali, kes vastutab patsientide eest hoolitsemise ja nende peredega suhtlemise eest. Õendustöötajad peavad olema sertifitseeritud ja neil peab olema inimesi, kes neid jälgivad, et tagada töönõuete täitmine. Inimesed, kes ravimeid väljastavad, peavad olema selleks koolitatud ning ühtegi ravimit ei saa asendada ega eemaldada ilma raviarsti kirjaliku nõusolekuta. Ka teised töötajad, näiteks isikliku hügieeni eest vastutavad töötajad, peavad olema koolitatud ja sertifitseeritud ning esmaabi väljaõppe saanud isik peab alati olema valmis patsienti vajadusel abistama.