Kui kahtlete pealkirja kirjavahemärkide osas, pöörduvad enamik professionaalseid kirjanikke ja toimetajaid stiilijuhendi poole. Ajakirjanduse maailmas kasutavad toimetajad tavaliselt ajakirja Associated Press Stylebook, Chicago Manual of Style või Modern Language Associationi (MLA) stiilikäsiraamatut ja teadusliku avaldamise juhendit. Siiski pole pealkirjade kirjavahemärkidel absoluutset standardit. Stiilid võivad tööstusharuti erineda – näiteks lääne meditsiinitekstid vastavad Ameerika Meditsiiniliidu stiilikäsiraamatule – ja enamikul kirjastajatel on kirjanike jaoks oma majasisene stiilijuhend, mida järgida. Vesi võib veelgi sogaseks muutuda, kui ühe riigi jaoks kirjutatud stiilijuhend võib minna vastuollu teiste riikide grammatikareeglitega.
Enamiku teaduslike ja akadeemiliste tööde puhul eelistatakse MLA stiili. Pealkirjade kirjavahemärgistamiseks vastavalt MLA juhistele kehtib standardreegel, et “suured asjad” on kaldkirjas ja “väikesed asjad” pannakse jutumärkidesse. Suured asjad on eraldiseisvad teosed, näiteks raamat või muusikateoste album. Väikesed asjad on osa suuremast tööst – näiteks laulude pealkirjad või veebisaidi üksikud lehed. Seda “suure ja väikese” reeglit saab rakendada enamiku pealkirjade kirjavahemärkide lahendamisel.
Selle näiteks võiks olla laul “Väikese abiga minu sõpradest” biitlite albumilt Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band. „Suur ja väike” reeglit kasutades oleks õige viis selle kirjavahemärkideks panna loo pealkiri jutumärkidesse ja albumi pealkiri kaldkirja. Luuletuste koguväljaande pealkiri peaks olema kursiivis; köite sees olevad üksikud luuletused oleksid jutumärkides. Erand sellest reeglist on eepiline poeem, nagu Homerose “Odüsseia”, sest see on piisavalt pikk, et seda raamatuna avaldada. Religioossed tekstid, nagu Piibel, Koraan ja Toora, kirjutatakse tavaliselt suurtähtedega, kuid neid ei tähistata kaldkirja või tsitaatidega.
Üksikud kunstiteosed on peaaegu alati kursiivis. Selle näideteks võivad olla Leonardo da Vinci “Püha õhtusöök” või Michelangelo “Taavet”. Fotosid seevastu peetakse kunstiteosest väiksemaks ja seetõttu esinevad need jutumärkides. Raamat, mis on fotode kogu, oleks kaldkirjas, samas kui üksikute fotode pealkirjad mitte. Sama kehtib ka üksikute novellide kohta suurema mahu piires. Näiteks: “The Gifts of the Magi” O. Henry teostest.
Kaldkirja tuleb kasutada raamatute, näidendite, filmide, skulptuuride, kujude, maalide ja muude kunstiteoste pealkirjade kirjavahetamiseks. Ajakirjade, ajalehtede ja veebisaitide nimed peaksid samuti olema kursiivis, kuid nendes avaldatud artiklite pealkirjad oleksid jutumärkides. Teleseriaalide või seriaalide pealkirjade õigeks kirjavahemärgiks kirjutatakse sarja nimi kaldkirjas ja iga üksiku jao pealkiri tuleks trükkida jutumärkidesse. Lugu või reklaamipealkiri ilmub jutumärkides, mitte kaldkirjas. Lennukite, rongide, kosmoselaevade ja laevade pärisnimed on alati kaldkirjas, näiteks RMS Titanic.