Tänapäeva arenenud ühiskonnas on krediitkaardimakse tegemine telefoni teel üsna levinud praktika. Siiski on võimalus, et kaardiomanik võib langeda krediitkaardipettuse ja identiteedivarguse ohvriks. Õnneks on kaardiomanikul võimalik võtta krediitkaardi turvalisuse suurendamiseks ettevaatusabinõusid. Näideteks on alati telefonikõne algatamine, mille käigus tuleb tasuda, ja tehingu kohta üksikasjaliku arvestuse pidamine.
Telefoni krediitkaardimakseid on kahte erinevat tüüpi. Esimene on krediitkaardimakse tegemine telefoni teel kaardiomaniku krediidifirmasse ja teine telefoni teel ostu sooritamine kaardiomaniku krediitkaarti kasutades. Iga makseviis seab kaardiomaniku teatud tasemele krediitkaardipettuse ja identiteedivarguse riski. Seda seetõttu, et mõlemad tehingud paljastavad privaatset finants- ja isikut tuvastavat teavet. Selline teave sisaldab kaardiomaniku nime, aadressi, telefoninumbrit, pangakonto andmeid ning krediitkaardi numbrit ja turvakoodi.
Olenemata sellest, kas ta soovib teha krediitkaardimakset telefoni teel või kasutada krediitkaardiga ostu eest telefoni teel tasumist, saab kaardiomanik alustada oma isikuandmete kaitsmist ise telefonikõne algatamisega. Kui krediitkaardifirma või müüja helistab kaardiomanikule huvipakkuva ettepanekuga, peaks ta enne maksega jätkamist tagasi helistama. See kehtib olenemata sellest, kes helistab, kuid eriti turvalisem on helistada tagasi organisatsioonile, müüjale või heategevusorganisatsioonile, mille kaardiomanik on kaardiomanikule võõras.
Samuti peaks kaardiomanik vältima oma krediitkaardi või pangakonto andmete andmist kõigile, kes talle pärast esimest telefonikõnet tagasi helistavad. Kuigi on võimalik, et tegelik krediitkaardifirma või müüja helistab puuduva teabe kinnitamiseks või hankimiseks tagasi, on kaardiomanikul kõige turvalisem tagasi helistada. Ta oskab helistajale selgitada, miks ta tahab tagasi helistada, ning seejärel küsida helistaja telefoninumbrit ja kõrvalnumbrit. Sageli helistavad inimesed, kes üritavad krediitkaardipettust toime panna, kaardiomanikule pärast esimest kõnet ja paluvad tal finants- ja isikuandmeid korrata. Isegi kui see on aus olukord, saab kaardiomanik end kaitsta, helistades tagasi algsele helistajale.
Isegi pärast telefonikõne alustamist saab krediitkaardi omanik võtta täiendavaid samme, et vältida krediitkaardipettusi ja identiteedivargust telefoni teel krediitkaardimakse tegemisel. Näiteks peaks omanik registreerima tehingu kuupäeva ja kellaaja. Ta peaks küsima oma andmete võtja nime ja töötaja isikukoodi, samuti töötaja laienduse numbrit. Ta võib küsida ka tehingu numbrit ja teavet krediitkaardimaksete kviitungite kohta, mis talle saadetakse. Täiendava kindlustunde saamiseks võib kaardiomanik isegi töötajale laienduse numbrit kasutades tagasi helistada, et veenduda, et number töötab ja vastaja on see, kes peaks vastama.
Kaardiomanik saab võtta täiendavaid samme, kui kaardiomanik pärast kõigi võimalike ettevaatusabinõude rakendamist leiab või isegi kahtlustab, et on langenud krediitkaardipettuse või identiteedivarguse ohver. Ta saab võtta ühendust oma krediitkaardiettevõttega ja teatada varastatud numbrist, samuti võtta ühendust oma panga või muu finantsasutusega ning peatada kõik maksed, väljamaksed ja muud tehingud. Samuti saab kaardiomanik pöörduda oma piirkonna riigiasutuse poole, kes saab aidata pettuste ja identiteedivargustega seotud küsimustes. Need agentuurid on piirkonniti erinevad. Näiteks Ameerikas saavad kodanikud ühendust võtta Föderaalse Kaubanduskomisjoni või Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi filiaalidega.