Luule tõlgendamine võib olla mõnevõrra raske ja keeruline, kuigi on mõned meetodid, mida inimene saab kasutada isegi keerukate luuletuste lugemiseks ja mõistmiseks. Esimene asi, mida inimene peaks luuletust lugedes tegema, on lugeda kogu teos algusest lõpuni läbi, püüdmata seda üldse tõlgendada. Pärast esimest lugemist peaks ta seda lugema teist korda aeglasemalt ja hakkama luuletust tõlgendama. Luule tõlgendamine võib hõlmata mitmeid protsesse, kuigi tähelepanu tuleks pöörata pealkirjale, kuna see on seotud luuletuse sisu ja mis tahes kasutatava kujundikeelega.
Luule tõlgendamise protsess võib paljudele lugejatele hirmutada, kuid see ei pruugi olla nii raske, kui võib tunduda. Luuletuse enda pinnatasandil mõistmiseks tuleks enne võimalike sügavamate tähenduste juurde asumist kasutada põhitõlgendust. See võib sageli alata luuletuse lihtsa ja arusaadava lugemisega algusest lõpuni, sealhulgas pealkirjaga. Selle lugemise ajal ei tohiks tekkida luuletõlgendust; luuletust tuleks lihtsalt lugeda, et oleks tunda üldist tooni, narratiivi ja struktuuri.
Kui see on kindlaks tehtud, peaks lugeja teisel lugemisel alustama luuletõlgendust. Kui lugeja luuletust teist korda uurib, peaks ta pöörama tähelepanu pealkirjale ja mõtisklema selle üle, mida see võiks tähendada nüüd, kui lugeja on kogu luuletuse korra läbi lugenud. Pealkiri võib määrata luuletuse enda tooni või toimida teisejärgulise struktuurina, mis on mõeldud luulet saatma. Samuti on võimalik, et pealkiri annab luuletuse enda üldise eesmärgi või tähenduse. Kui luuletus on pealkirjata, peaks lugeja mõtisklema, miks luuletaja sellele pealkirja ei pannud ja kuidas see pealkirja puudumine võib kajastada laiemat luuletõlgendust.
See luuletõlgendus võib seejärel jätkuda kogu teisejärgulise lugemise ajal, kuna lugeja pöörab suuremat tähelepanu luuletuses leiduvale kujundikeelele. Kui luuletaja võrdleb kahte asja, peaks lugeja mõtlema, kuidas need kaks asja omavahel seotud on ja mida võrdlus neist kummagi kohta paljastab. Luuletus, milles roosi võrreldakse naisega, võib omada üsna lihtsat tähendust, kuna autor peab igaüht ilusaks.
Sügavam tähendus võib aga tekkida luule edasisest tõlgendamisest, kui lugeja kaalub roosi muid aspekte. Asjaolu, et roosiga kaasnevad näiteks valusad okkad või et roos lõigatakse ja eksponeeritakse, et see ilus välja näeks, kuid siis närtsib kiiresti ja sureb. Need tähendused võivad esialgsel võrdlusel laieneda, olenevalt teistest luuletuses esitatud ideedest, viidates sellele, et naine on ilus ja ohtlik või et tema ilu tuhmub liiga kiiresti.