Kreppmürdipuude pügamisel on ajastus peaaegu kõik. Aednik ei tohiks hooajal liiga vara ega liiga hilja kärpida. Õige kasvu eemaldamine on oluline ka kreppmürdi pügamisel, nagu ka õigete pügamisriistade kasutamine, nagu näiteks käsioksas kitsaste okste jaoks ja oksasaag jämedate okste jaoks. Kreppmürti on võimalik ka üle kärpida, mistõttu võib puul olla raske õigesse vormi tagasi kasvada.
Enamikus piirkondades on kreppmürdi lõikamiseks parim aeg talve lõpus või väga varakevadel. Kreppmürdipuu pügamine talvel varakult, näiteks detsembris või isegi novembris, võib soodustada puu kasvu ja isegi õitsemist talvel, kui ilm soojeneb. Kui puu kasvab aga külmumiskuudel, võib see puu kahjustada, kuna puu ei tohiks külma ilmaga olla aktiivne.
Kreppmürdi pügamisega kevade keskpaigani ootamine pole samuti hea mõte. Ilmade soojenedes hakkavad puul lehed kasvama, mis võib kreppmürdi pügamise keeruliseks muuta, kuna aednik ei näe, kust lõigata. Aednik peaks pügama enne, kui puu hakkab uut kasvu tootma.
Kreppmürdi pügamisel tuleks enne ära lõigata puutüve põhjas olevad imikud. Imikud tõmbavad energia ülejäänud puust eemale, põhjustades selle, et see ei õitse ja kasvab täielikult ladvas. Kui põhitüvelt on madalaid oksi maha tulemas, tuleks need järgmisena ära lõigata.
Aednik peab kreppmürdi pügamisel kasutama õigeid tööriistu. Käsioksad sobivad suurepäraselt alla 1/2 tolli (1.27 cm) paksuste okste ja varte jaoks, samas kui väga paksude, üle 1.5 cm laiuste varte puhul tuleks kasutada oksasaega. Lõikajad sobivad vahepealsete okste jaoks.
Kreppmürti võib liiga palju tagasi lõigata, mis kahjustab tuleval aastal tema kasvu. Ideaalis ei lõika aednik varsi lühemaks kui 6 tolli (15 cm) pikkuseks ega lõika tüvesid, millest kasvab välja teine vars, välja arvatud juhul, kui kogu oks on surnud. Igal lõikel kasvab kaks uut vart. Kuna see võib puu keskel muutuda rahvarohkeks, võib aednik kärpida oksi, mis kasvavad keskkoha poole, veidi rohkem kui puu välisküljel olevaid oksi.