Kunstikollektsionääride ja -müüjate jaoks on kvaliteetse kujutava kunsti hindamine hädavajalik. Inimesed, kes koguvad kujutavat kunsti, tahavad sageli teada oma kollektsiooni ligikaudset väärtust kas kindlustuse eesmärgil või müügihuvist, seega on kvaliteetsed kujutava kunsti hindamised hädavajalikud. Väärt kaunite kunstihinnangute saamiseks on oluline teada midagi usaldusväärsete kunstihindajate ja kujutava kunsti kohta. Kvaliteetse hindamise tagamise viiside hulgas on professionaalsete hindajate poole pöördumise küsimine usaldusväärsetest allikatest. Soovitatav on ka soovitatud spetsialistiga lähemalt tutvuda ning tema tausta või eriala ning hindamisviiside kindlaksmääramine.
Enne kaunite kunstide hindamist või väärtustamist peaksid omanikud ja kollektsionäärid ringi vaatama, et leida pädev ja usaldusväärne hindaja. Kohalikud antiigimüüjad ja kindlustusagendid võivad pakkuda mõne oskusliku hindaja nime. Kui kohalikke soovitusi ei leita, saavad professionaalsed hindamisorganisatsioonid sageli soovitada kedagi, kes oskab kaunite kunstide hinnanguid anda. Kaunite kunstide omanikud peaksid veenduma, et valitud hindajal on kõnealusele kunstile sobivad erialateadmised, sest mõnel hindajal on ainult üldised teadmised, teised aga keskenduvad oma teadmistele konkreetsele erialale.
Pärast seda, kui hindaja on valitud – või, mis veelgi parem, valikuprotsessi ajal –, võivad kaunite kunstide omanikud või edasimüüjad soovida konkreetse hindajaga veidi lähemalt tutvuda. Nad võivad küsida hindaja CV-d, et saada täpsemat teavet hindaja kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta. Tasub ka küsida näidishindamist, sest see näitab, kuidas hindaja oma hinnangute ja hinnanguteni jõuab. Võimaluse korral võib olla kasulik rääkida ka otse klientidega, kes on hindaja varem palganud.
Võimaliku hindajaga otse rääkides oleks kaunite kunstide hindamist vajavatel inimestel mõistlik küsida, kuidas hindaja selle töö maksumuseni jõuab. Enamik hindajaid nõuab oma teenuste eest kindlat tasu, tunnitasu või päevatasu. See on ebaprofessionaalne ja ebaeetiline, samuti viis litsentsi ja sertifikaadi kaotamiseks, kui hindajad võtavad oma tasu eest teatud protsendi hinnatavast kaubast.
Kaunite kunstide omanikud ja edasimüüjad peaksid enne kaunite kunstide hindamist ise uurima. Kasulik oleks näiteks uurida kõnealuse maali või skulptuuri kunstnikku, tema muid kunstiteoseid ja nende teoste ligikaudset turuväärtust, kui see on saadaval. Kasuks tuleks ka teadmine kunstisuundumustest ja teistest kunstnikest, kes on pärit hinnatava teosega samast perioodist.