Laoarvestus on üks aktiivsemaid raamatupidamistegevusi, kuna ettevõtte varud võivad olla tema suuruselt teine vara inimkapitali järel. IFRS-i varude arvestusel on konkreetsed juhised, mida ettevõte peab järgima, et kaupade väärtust raamatupidamisraamatus õigesti säilitada. Mõned universaalsed juhised enamiku laoseisuga ettevõtete jaoks hõlmavad varude mõõtmist soetusmaksumuses, varude allahindlust netorealiseerimisväärtuseni ja varude arvestuse tavade avalikustamist. Muud IFRS-i varude arvestuse juhised on kooskõlas IFRS-i tuluarvestuse juhenditega. Selle raamatupidamistava juhendid on rohkem seotud tulude kajastamisega, mis on raamatupidamise jaoks erinev teema.
Ettevõtted peavad kajastama varud soetusmaksumuses või kaupade algse ostuhinnaga. Muud IFRS-i varude kontol kajastatud kulud hõlmavad makse, veo-, käitlemis-, toormaterjalide müüdavateks varudeks muutmise kulusid ja sarnaseid kulusid, mis viivad varud teatud asukohta või müüdavasse olekusse. Kõik need kulud tuleks maha arvata laovarude ostmisel saadud ostuhinna allahindlustest, kuna allahindlused vähendavad kauba eest makstavat summat. Õige soetusmaksumus on IFRS-i varude jaoks kriitilise tähtsusega, kuna ettevõte võib hõlpsasti üritada oma bilansilist väärtust fiktiivsete varude väärtuste abil suurendada. Välisauditid vaatavad seda kontot tavaliselt põhjalikult üle, et tagada raamatupidamisarvestuses olevate varude saldode täpsus ja kehtivus.
Netorealiseerimisväärtus on meetod, mida IFRS-i varude arvestusjuhised kasutavad ettevõtte varude täpsuse tagamiseks. Raamatupidamise eesmärgil on netorealiseerimisväärtus hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangud valmimismaksumuse kohta või varude müügiks vajalike tegevuste kuluhinnangud. Kui ettevõttel on vaja teha varude allahindlus, on tulemuseks kulu, mis kantakse kasumiaruandesse. Kuigi seda nimetatakse kuluks, läheb see tegelikult ettevõtte müüdud kaupade maksumuse kontole. Netorealiseerimisväärtust on võimalik tühistada, kusjuures kirje on vastupidine ülalkirjeldatule.
Avalikustatav teave kujutab endast avaldusi, mis on tehtud lisaks sidusrühmadele kasutamiseks avaldatud finantsaruannetele. IFRS-i varude juhised nõuavad lisaks varude allahindlustele, netorealiseeritavatele tühistamistele, tagatisena kajastatavatele varudele ja kuluna kajastatud varude soetusmaksumusele avalikustamist varude arvestuspõhimõtete, bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse bilansilise väärtuse kohta. Vajalik võib olla ka muu avalikustamine, kuid need on need, mis on seotud laoseisuga. Ettevõtted peaksid IFRS-i varude arvestust kontrollima litsentseeritud raamatupidajaga, et tagada nende finantsaruannete täpsus ja kehtivus.