Binaarsete optsioonidega kauplemine hõlmab investorit, kes ennustab, et varal on teatud kuupäeval konkreetne turuhind. Kui investoril on õigus, maksab teine tehingupool investorile kindla summa. Kui investor on vale, ei saa ta midagi. Kuigi selle meetodi puhul on riskid väiksemad kui traditsioonilise optsioonidega kauplemise puhul, peaksid investorid siiski hindama nii tehingu hinda kui ka tingimusi, enne kui nad teevad teadliku otsuse, kas riski ja tasu tasakaal on vastuvõetav.
Binaarsete optsioonidega kauplemise kõige olulisem element on optsiooni täpsete tingimuste mõistmine. Kasutatavad terminid erinevad mõnest muust levinud finantskaubanduse vormist. Näiteks ostuoptsioon on selline, mis maksab, kui hind on kokkulepitud kuupäeval teatud tasemest kõrgem, müügioptsioon aga, kui hind on sellest tasemest madalam.
Samuti peavad investorid kontrollima, kas optsioon on Euroopa või Ameerika stiilis. Hoolimata tingimustest ei ole stiilid piiratud konkreetsete turgudega. Euroopa stiilis, levinum versioon, peab hind olema kokkulepitud kuupäeval üle või alla määratud taseme. Ameerika stiilis optsioonid tasuvad, kui hind ületab määratud taseme mis tahes hetkel kuni kokkulepitud kuupäevani. See muudab Ameerika stiilis valiku palju tõenäolisemaks väljamaksmise, mis tavaliselt kajastub hinnakujunduses.
Nagu kõigi optsioonivormide puhul, peavad binaarsete optsioonidega kauplemist kasutavad investorid vastama kahele eraldi küsimusele. Esimene on väljamakse tõenäosus. Teine on see, kui hästi optsiooni hinnakujundus seda tõenäosust peegeldab. Oluline on meeles pidada, et hinnakujundus ei seisne lihtsalt selles, kui palju investor algselt maksab, vaid pigem suhet optsiooni saamiseks makstud summa ja optsiooni tasumisel saadava summa vahel. See suhe on otseselt samaväärne fikseeritud koefitsientidega hasartmängudes.
Samuti peavad investorid kontrollima, kas binaarsete optsioonide kauplemine on mõeldud raha või varade jaoks. Sularahatehingu puhul on väljamakse kindel rahasumma. Varatehingu puhul on väljamakse kindel varaühik, näiteks teatud arv aktsiaid. Euroopa stiilis binaarsete optsioonide puhul tähendab see, et investor võib teenida oodatust rohkem, sõltuvalt sellest, mil määral ületab hind kokkulepitud kuupäeval määratud taseme. Seda võimalust tuleb kajastada valiku mõttekuse hindamisel.
Paljud investorid kasutavad optsioonide väärtuse hindamiseks valemit. Valem ise on objektiivne, kuigi loomulikult on valemi valimine subjektiivne. Tuntuim on Black-Scholesi mudel, milles on variatsioone sõltuvalt sellest, kas optsioon on sularaha- või varapõhine ning kas tegemist on ostu- või müügitehingutega. Kõikidel juhtudel võtab valem arvesse aktsia hetkehinda, kindlaksmääratud taset, mille juures see välja makstakse, kui kaua on aega kokkulepitud kuupäevani, ja vara hinna volatiilsust. Valem võtab arvesse ka riskivaba investeerimise, näiteks riigivõlakirjade, praegust intressimäära, mis võib osutuda paremaks ettepanekuks kui optsiooni investeerimine.