Saadaolevate hobuste treenimise näpunäidete arv võib algajatele olla tohutu ja paljud võivad üksteisele vastuollu minna. Hobuste treenimise näpunäidete tüübid võivad olla väga erinevad, olenevalt sellest, millises distsipliinis inimene kavatseb hobust treenida, kuigi on olemas universaalseid hobuste treenimise näpunäiteid, mida iga edukas hobusetreener teab. Hobuse edukas treenimine sõltub sellest, kas hobuse elus õigel ajal alustatakse erinevaid koolitusetappe, õpitakse hobusega suhtlema ja õpitakse oma kehakeelt kontrollima.
Üks olulisemaid hobuste treenimise näpunäiteid, et tagada hobuse tervise kaitse, on treeningutega alustamine õigel ajal. Alustööd, näiteks õppimine päitseid vastu võtma, rahulikult juhtida ja paigalseismine hoolduseks, võib alata peaaegu kohe pärast hobuse sündi. See varajane eluetapp on ka hea aeg hobuste tundlikkuse vähendamiseks valju müra ja segajate suhtes. Eeltreeningu ja desensibiliseerimise protsess annab tooni ka hobuse ja treeneri suhetele, võimaldades mõlemal õppida teise näpunäiteid ja isiksusi.
Tegelikult on hobuse saduldamine ja sellele järgnev ratsutamine kõige parem teha siis, kui hobuse luud on täielikult moodustunud, kõige varem on see 2-aastane. Suuremate tõugude, näiteks andaluusia hobuste luude küpsemine võib kesta 4–5 aastat. Kui hobune on piisavalt tugev, et ratsanikku ohutult käsitseda, on treeneril aeg õpetada hobust aktsepteerima sadulat, valjad, vööümbermõõtu ja mis tahes muid tõkkeid, mida ta võib treenitava distsipliini jaoks vajada.
Hobuse seljatamine või ratsaniku õpetamine võib olla raske, raske ja ohtlik töö. Selle etapi üks parimaid hobuste treenimise näpunäiteid on veenduda, et isik, kes õpetab hobust ratsanikku kandma, on kogenud ja ennekõike kannatlik. Hobuse temperamenti võib muuta kogenematu treener, kes püüab teda õpetada ratsanikku võtma. Kui hobune õpib ratsanikku võtma, saab teda õpetada reageerima häälelistele või füüsilistele käsklustele, mida on kõige parem õpetada, öeldes või sooritades käskluse vahetult enne, kui hobune loomulikult teeb soovitud toimingut, näiteks kõndimist või traavi.
Kui paljud hobused alustavad treeningu eri etappe erinevatel aegadel – näiteks võidusõiduhobused alustavad treenimist juba enne 2. eluaastat –, siis üks universaalsemaid hobuste treenimise näpunäiteid on hobusega suhtlemise õppimine. Hobused räägivad üksteisega kehakeele kaudu ja õpivad kiiresti inimesi samal viisil lugema. Seetõttu on oluline, et hobutreener oleks kogu aeg oma kehakeele üle kontrolli all, tagades, et hobune jääb lõdvestunud ja reageerimisvõimeliseks. Liigne pinge või viha võib viia selleni, et hobune on tugevalt nööritud, ja liiga palju lõdvestumist võib muuta hobuse õpitud käsklustele reageerimata. Mõlema kehakeele head tasakaalu peetakse üheks tõhusamaks hobuste treenimise nippiks.
Hobuse treenimine nõuab suurt kannatlikkust ning hobuse ja iseenda mõistmist. Hobused on sündinud oma ainulaadse temperamendiga ja kõik hobuste treenimise näpunäited tuleks kohandada vastavalt konkreetse hobuse vajadustele. Kuigi need hobuste treenimise näpunäited annavad juhised, mida järgida, on oluline hoida treeneri ja hobuse vahelist suhet alati kõrgeima prioriteedina.