Paistes kõhu erinevad põhjused võivad olla ilmsed või mitte nii ilmsed. Ülesöömine, soolegaasid ja rasedus on paistes kõhu ilmsed põhjused. Muud põhjused, mis ei ole nii levinud ja võivad olla tõsised, võivad hõlmata ärritunud soole sündroomi, kongestiivset südamepuudulikkust, ägedat maksapuudulikkust, tuberkuloosi peritoniiti ja maovähki. Sellesse loendisse võib lisada sooleparasiidid, sapi astsiit, uriini astsiit, peritoneaalsed adhesioonid, käärsoole kartsinoom ja primaarne mesotelioom. Naistel esineb mõnikord premenstruaalse sündroomi (PMS) ajal paistes kõht ja kui neil on munasarjatsüstid või emakafibroidid.
Üks paistes kõhu põhjus on parasiitidega nakatumine. See on sageli parasiitide invasiooni all kannatavate raske alatoidetud inimeste turse süüdlane. Tuleb meeles pidada, et isegi inimesed, kellel on palju toitu, võivad alatoidetud olla, kui nad ei järgi dieeti, mis varustab neid vajalike toitainetega. Paisunud kõhtu võib nimetada ka paisunud kõhuks, paistes kõhuks või väljaveninud kõhuks.
Mõned selle seisundi põhjused on põhjustatud kahjulikest toitumisharjumustest ja teised tulenevad haigusseisundist. Näiteks püüavad paljud inimesed oma tervist parandada, tarbides rohkem puu- ja juurvilju, kuid nad märkavad, et lõpuks kannatavad ebamugavustunde ja paistes kõht. Tavaliselt on selle põhjuseks harjumused, nagu puu- ja juurviljade söömine samal söögikorral, mis ei ole üldiselt hea seedimise jaoks. Teised püüavad oma tervist tugevdada, suurendades kiudainerikka toidu tarbimist. Soolegaasid, mille tagajärjeks on paistes kõht, tekivad sageli siis, kui terad ei ole korralikult kuumtöödeldud või ei ole pärilikud terad.
Kuigi enamik väljaveninud kõhu põhjuseid ei viita eluohtlikule terviseprobleemile, on hea mõte kaaluda ka muid märke ja sümptomeid, mis võivad selle laienemisega kaasneda. Murettekitavad on näiteks igasugused kõhuvalu, kõrge palavik, suutmatus mitu tundi süüa või juua ning kõhulahtisus. Seletamatu väsimus, kõhu hellus ja muud tursega kaasnevad nähud või sümptomid peaksid viima arsti poole. Arst küsib nende ja muude nähtude ja sümptomite kohta ning vastuste põhjal määrab, milliseid meditsiinilisi ja laboratoorseid analüüse on vaja diagnoosi panemiseks teha.