Otsuste tugisüsteem (DSS) aitab inimestel otsusele jõuda, pakkudes inimestele õiget teavet ja soovitatud vastuse; kuigi see võib olla kasulik, on sellel mitmeid puudusi. Üks otsuseid toetavate süsteemide puudusi on see, et need võivad takistada kasutajal mõtlemast ja soodustada kognitiivset eelarvamust. Kasutajad võivad saada info üleküllust, mis vähendab otsuste tegemise efektiivsust. Kui otsus läheb valesti, võivad mõned kasutajad enda süüdistamise asemel vastutuse DSS-ile üle kanda. DSS-programmid, millel pole piisavalt andmeid, võivad samuti teha halbu otsuseid, kuna nad ei mõista olukorda täielikult.
Enamik DSS-i kasutajaid on professionaalsed juhid või otsustajad, kes on koolitatud DSS-i programmidele mitte lootma, sest programm on mõeldud ainult abistamiseks otsuse tegemisel. Mõned kasutajad võivad DSS-i väga usaldada, kuna arvuti suudab vaadata fakte ilma erapoolikusteta. See võib viia äärmuseni ja kasutajad võivad lõpetada mõtlemise, valides selle asemel, et usaldada ainult arvutit. Kuigi see on üks otsustustoetussüsteemide puudusi, on teine see, et kasutajad võivad tekitada kognitiivseid eelarvamusi. Näiteks võib intuitiivne ja läbinägelik mõtleja pärast DSS-iga suhtlemist muutuda liiga hinnanguliseks ja faktipõhiseks.
Kui kasutajad otsivad otsust DSS-ist, annab programm kasutajatele sageli teavet andmebaasides ja graafikutes, mis aitavad otsust teha. Tavaliselt, kui teave on kergesti seeditav, aitab see kasutajatel teha teadlikke otsuseid, sest nad teavad kõiki DSS-i andmebaasi salvestatud fakte ja andmeid. Samal ajal võib teabe üleküllus olla otsustamise tugisüsteemide üks puudusi. Kui DSS pakub suuri andmebaase, mille lugemiseks kulub tunde või päevi, kulutavad kasutajad otsuse tegemise asemel rohkem aega faktide üle vaatamisele ja kogu teabe meeldejätmisele. Lisaks teabe üleküllusele võib see vähendada otsuste tegemise tõhusust.
Ilma DSS-ita saab vale otsuse teinud inimene süüdistada ainult iseennast; see paneb inimese tavaliselt aru saama, mis otsuse tegemisel valesti läks, et ta saaks tulevikus sarnasele olukorrale paremini läheneda. DSS-programmid võivad selle vastutuse korvata, eriti kui kasutaja usaldab programmi ebatavaliselt palju. Selle asemel, et süüdistada ennast, võib kasutaja süüdistada DSS-i. Isiklik kasv, mis võinuks tekkida halva otsuse mõistmisest, võib selle asemel põhjustada selle, et kasutaja õpib arvutit süüdistama mis tahes otsuste tegemisel esinevates puudustes.
Nii nagu inimesed, vajab ka DSS teavet täpsete ja teadlike otsuste tegemiseks. Kui DSS on uus või sellel on väike või ebatäpne andmebaas, võib see olla ebatäpsuse suhtes kalduv. Kui DSS-il pole kogu otsuse tegemiseks vajalikku spetsiifilist teavet, ei tohiks süsteemi täielikult usaldada, sest kõik otsused või ettepanekud võivad olla väga valed. Sellest saab veel üks otsustamise tugisüsteemide peamisi puudusi.
SmartAsset.