Võimalikel õigusteaduskonna kandidaatidel peaks olema suurepärane bakalaureuserekord, nad peaksid hästi sooritama standardiseeritud õigusteaduskonna sisseastumiskatse ja end piisavalt esitlema isiklike esseede kaudu. Õiguskoolide pingeread mõjutavad seda, kui ranged võivad olla õigusteaduskonna vastuvõtunõuded; mida kõrgemale kool on paigutatud, seda raskem on sellesse kooli vastu võtta. Eelnev juristikoolitus ei ole kaalumise eeltingimus. Lisaks võtab iga õigusteaduskond igal õppeaastal piiratud aja jooksul vastu avaldusi; taotlejad peavad kinni pidama selle kooli kehtestatud tähtajast, kuhu nad kandideerivad.
Inimesed, kes soovivad omandada õigusharidust, vaadatakse põhjalikult läbi. Kool võib uurida, mis tüüpi kursusi õpilane on läbinud. Õiguskoolidele meeldib näha mitmesuguseid kursusi, mis esitavad üliõpilasele intellektuaalse väljakutse, võimaldades samal ajal tal lihvida kirjutamis-, analüüsi- ja suhtlemisoskusi. Õigusteaduskonda sisseastumiseks ei nõuta konkreetset akadeemilist distsipliini; õpilaste kraadid võivad olla nii erinevad nagu ajalugu, muusika, keel, äri või teadus. Õiguskooli sisseastumist taotlev üliõpilane peab aga akadeemiliselt silma paistma, kuna bakalaureuseõppe hinded on õigusteaduskonda sisseastumisel oluline tegur.
Standarditud testid võimaldavad õiguskoolidel hinnata suurt valikut õigusteaduskonna sisseastuja kandidaate võrdsete kriteeriumide alusel. Mõnes bakalaureuseõppe koolis võivad olla ranged kursused, mis vähendavad nende õpilaste hindeid. Sellised testid nagu Law School Admission Test (LSAT) võimaldavad vastuvõtuametnikel hinnata õpilase analüütilisi ja kvalitatiivseid oskusi ning võrrelda neid teiste õpilastega. Seda tüüpi testid sisaldavad tavaliselt kriitilisi lugemislõike, loogilisi mõistatusi ja esseesid õigusvaldkonnaga seotud eelnevalt määratud teemadel. Õpilastel võib soovitada õppida mitu kuud enne testi; eksami sooritamine enne õpilase bakalaureuseõppe viimast aastat annab õpilasele ka piisavalt aega testi uuesti sooritamiseks, kui ta esimesel sooritamisel eksib.
Iseloom on juristi jaoks oluline omadus. Järelikult võidakse õigusteaduskonna sisseastuja kandidaadilt nõuda isiklike esseede kirjutamist, milles kirjeldatakse üksikasjalikult saavutusi, raskusi, millest ta on üle saanud, või lihtsat teavet oma tausta kohta. Nendes esseedes võidakse õiguskooli sisseastujatelt nõuda ka varasemate vahistamiste või nende suhtes tehtud kohtuotsuste avaldamist. Selle teabe kohta valetamine või selle avaldamata jätmine võib muuta kandidaadi vastuvõtmiskõlbmatuks. Need esseed annavad ka taotlejatele võimaluse paljastada oma isiksused ja tugevdada oma sisseastumisvõimalusi, määratledes põhijooned, mis suurendaksid õigusteaduskonna üliõpilaskonda või advokaadikutset tervikuna.