Nelipealihase kõõluse rebend tekib siis, kui kõõluse kaudu avaldatakse suurt jõudu – tavaliselt kõverdatud põlvega -, mis võib põhjustada koe rebenemise. Nelipealihase kõõluse rebendi sümptomiteks on valu, suutmatus põlve sirgendada ja mõnel juhul ka võimetus kõndida. Sageli esineb põlvekedra kohal ka suur turse.
Nelipealihase kõõlus asub põlvekedra kohal ja kinnitab nelipealihase lihasrühma põlve külge. See on sageli suure koormuse all ja aja jooksul võib tekkida nõrkusi.
Kuigi kõõluserebendi korral saab patsient sageli aru, et tema põlvega on midagi valesti, ei ole alati selge, milles täpselt probleem seisneb. Nelipealihase kõõluse rebend tekib ootamatult, ilma hoiatuseta ja paljudel juhtudel tegevuse ajal, mida inimene on pikka aega sooritanud. Kahjuks on põlvekedra või nelipealihase kõõluse rebend tõsine probleem ja sageli ei saa seda täielikult ravida puhkuse või muude konservatiivsete võtetega.
Esialgu tunneb inimene vigastuse tekkimisel valu. Paljud inimesed, kes kannatavad nelipealihase kõõluse rebendi all, ei saa kõndida. Nelipealihas on võimas lihasrühm, mis on seotud paljude igapäevaste alakeha tegevustega. Sel põhjusel on vigastuse tekkimisel tavaliselt kohe ilmne, et midagi on valesti.
Peale kõndimisraskuste ei suuda nelipealihase kõõluse rebendiga inimene ka sirget jalga tõsta. See on lihtne harjutus, mida tehakse sirge jalaga lamaval inimesel. Seejärel tõstetakse jalg põrandalt üles ja hoitakse õhus. Seda harjutust kasutatakse tavaliselt nelipealihase treenimiseks ja seega on rebenemise korral selle sooritamine keeruline või võimatu.
Samuti on nähtavad nelipealihase kõõluse rebenemise sümptomid. Nagu iga tõsise vigastuse korral, on põlvekedra ja nelipealihase kõõluse piirkonnas sageli suur turse. Paljudel juhtudel võib patsient tunda ka selles piirkonnas tükke või probleeme. Kuigi kõõluserebendit on sageli lihtne diagnoosida, võib seda segi ajada muude probleemidega, näiteks põlvekedra murruga. Seda võib olla raske diagnoosida ka kliiniliselt ülekaalulistel patsientidel.