Nartsissismi sümptomid võivad olla üsna laiaulatuslikud, kuna selle mõiste enda määratlus on lai. Nartsissism võib viidata kas üsna normaalsele või ebanormaalsele psühholoogilisele enesearmastuse seisundile või elitaarsuse vormile sotsiaalsetes rühmades. Nartsissistlik isiksusehäire on aga kõige populaarsem kategooria, mille kohta seda terminit kasutatakse, ja see kirjeldab erakordset edevuse või isekuse tunnet, mida inimene sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas näitab. Siia kuuluvad sellised põhilised eelarvamused nagu teistest parema või tähtsama olemise tunne, kalduvus saavutusi ja isiklikke võimeid liialdada ning soov ja ootus pideva kiituse ja erikohtlemise järele.
Nartsissismi kui vaimuhaiguse vormi määratles Sigmund Freud, 19. sajandi psühhoanalüüsi tunnustatud rajaja. Ta andis sellele nime Narkissose järgi, mütoloogilise nooruki järgi, kes sai kinnisideeks enda peegeldusest, mida ta veekogus nägi, ja kuna ta ei suutnud seda soovi täita, halvenes aja jooksul. Võrdlus on asjakohane, sest sümptomid, mis väljenduvad, kipuvad isoleerima isikuid kahel peamisel viisil. Nartsissismiga inimesed võõrandavad teisi sotsiaalses keskkonnas, alandades neid, väljendades oma suurejoonelist enesetähtuse tunnet. Nartsissistlikel inimestel puudub ka empaatia teiste suhtes ja neil on kalduvus ignoreerida või alahinnata sotsiaalseid näpunäiteid, mis viitavad vajadusele sümpaatia või grupi identifitseerimise järele sarnaselt mõtlevate eakaaslastega.
Nartsissismi tunnused võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kui tugevalt see omadus isiksuse üle domineerib. Soov olla kiidetud ja imetletud on inimeste seas normaalne omadus ning nartsissistid võivad selliseid soove väljendades esmapilgul normaalsed tunduda. Sümptomid saavad tõeliselt ilmseks alles siis, kui inimene hakkab sellise kiituse kasvatamiseks rutiinselt reaalsust moonutama. Trend võib alguse saada sellest, et nartsissist liialdab oma andeid ja kogemusi, kuid kui see ei anna soovitud tulemust, keskendub tähelepanu iseendale, kasutab ta sageli valetamist ja petmist erinevatel viisidel, et oma varjatult parandada. või tema mainet. Kuna nartsissismi sümptomid hõlmavad psühholoogilist manipuleerimist teistega, on nartsissistid sotsiaalselt väga vilunud ja suudavad sageli kujutada meeldivat ja alandlikku välimust juhuslikes sotsiaalsetes tingimustes või inimestega esmakohtumisel.
Nartsissismi põhjused võivad olla iseeneslikud ning hõlmata eraldatuse ja üksinduse tunnet, mida nartsissistlik käitumine suurendab. Kuna nartsissistid tunnevad, et neil on kogu aeg õigus saada erikohtlemist, sunnib see neid teisi sellise kohtlemise viljelemiseks ära kasutama ja selline ärakasutamine hõlmab paratamatult teiste süüdistamist probleemides, mille põhjustamisel neil endal võis olla suur roll. Nartsissistid saavad osavaks teistega manipuleerimisel, kasvatades hoolikalt imetlus- või hirmutunnet. Nad on iseloomulikud kontrollivad isikud, kes kasutavad oma sotsiaalset positsiooni, autoriteeti töökohal või raha, et tõsta esile oma atraktiivseid omadusi ja panna teised näima ülemäära alaväärsena.
Nartsissismi tunnusteks on ka ebaharilikud armukadeduse väljendused ja raskused intiimsuhete hoidmisel. Nartsissismi sümptomid võivad hõlmata ka ootamatuid jooni, nagu näiteks kõrgete eesmärkide rutiinne seadmine, mis on ebareaalsed, kuid näivad visioonilised, või ootus, et teda koheldakse juhina, kellel on plaanid ja eesmärgid, mida teised peaksid automaatselt järgima. Kuigi nartsissism kasvatab isiklikku tähelepanu ja tunnustust, on nartsissistid sageli valmis loobuma ideest püüda inimesi neile meeldima panna, kui nad saavad teisi hirmutada neid imetlema. Nartsissistid tahavad olla kogu sotsiaalse tegevuse keskmes mitte eakaaslaste seas võrdsena, vaid imelapsena, keda teised kadestavad või kardavad.