Käibekapital on põhiline raamatupidamisvalem, mida ettevõtted kasutavad oma lühiajalise finantsseisundi kindlakstegemiseks. Põhivalem on käibevara miinus lühiajalised kohustused. Käibekapitali muutused toimuvad siis, kui üks neist kahest kirjest väärtus suureneb või väheneb. Ettevõtte bilansist leitakse nii käibevara kui ka lühiajalised kohustused. Iga rühm esindab ärikasutusse kuuluvaid esemeid või vastavalt teenuste ja kaupade eest tasumise kohustust. Olulised muutused – olgu need positiivsed või negatiivsed – käibekapitalis võivad saata segaseid signaale nii sise- kui ka välisettevõtete sidusrühmadele.
Käibevara sisaldab raha ja raha ekvivalente, varusid, debitoorseid arveid ja võlakirju. Need kirjed hõlmavad varasid, mida ettevõte kasutab oma äritegevuses vähem kui 12 kuu pärast. Käibekapitali muutumiseks peab üks neist kirjetest suurenema või vähenema. Raamatupidamistehingud võivad hõlmata kahte või enamat neist kontodest, mis ei mõjuta käibekapitali valemit. Näiteks toimub varade vahetustehing, kui ettevõte kogub kontole eelnevate müükide eest raha. See suurendab sularaha, vähendades samal ajal saadaolevaid arveid.
Lühiajalised kohustused hõlmavad võlgnevusi, kaubanduskrediiti, lühiajalisi laene ja krediidiliine. Sarnaselt käibevaraga peavad need ettevõtted need rahalised kohustused ära tasuma vähem kui 12 kuuga. Lühiajaliste kohustuste puhul varade vahetustehinguid üldjuhul ei toimu. Muutused käibekapitalis toimuvad siis, kui need kirjed suurenevad või vähenevad. Lühiajaliste kohustuste vähendamiseks kasutavad ettevõtted üldjuhul sularaha oma käibevarast, seega käibekapital ei muutu, kuna nii käibevara kui ka lühiajalised kohustused vähenevad paralleelselt. Ettevõtted, kes tasuvad jooksvaid kohustusi laenude refinantseerimise või võlgnevuste tasumiseks krediidiliini abil, muudavad oma käibekapitali saldot.
Käibekapital on ettevõtluses oluline mõiste, kuna kõigil ettevõtetel peab olema sularaha, et tasuda äritegevusega seotud kulusid. Pangad, laenuandjad ja investorid vaatavad seda arvu ja sellest tulenevaid muutusi käibekapitalis, et hinnata ettevõtte finantsseisundit. Ettevõtted, millel on laialdased kõikumised positiivselt negatiivsele käibekapitalile, võivad laenuandjatele ja investoritele ettevõtte äritavade kohta vihjeid anda. Suutmatus hankida saadaolevatest arvetest piisavat kapitali on tavaline probleem. Ettevõtted müüvad kaupu arvel, kuid neil on raskusi tasumata saldode kogumisega. Selle tulemuseks on suured lootmatud saldod, mis vähendavad ettevõtte käibekapitali. See tähendab ka seda, et ettevõtted peavad leidma muid viise raha teenimiseks, et tasuda lühiajaliste finantsvajaduste eest.