Deemonid mängivad olulist rolli paljude kultuuride mütoloogias, alates hinduismi asuratest kuni asteekide tzitzimimehini. Nende universaalne ilmumine religioonidesse ja kultuuridesse üle kogu maailma räägib ehk põhimõttelisest soovist mõista kurjuse olemust ja kurja tegude taga olevat motivatsiooni. Deemonite mütoloogia on üsna keeruline, paljudel kultuuridel on ainulaadne hierarhia ja mitmed kuulsad nimega deemonid, nagu Saatan kristlikus mütoloogias.
Igal juhul on deemonitel üleloomulikud jõud ja paljudes kultuurides on ebausklikud traditsioonid, mis peaksid neid tõrjuma, ulatudes annetuste jätmisest kuni teatud esemete kandmiseni nende eemale peletamiseks. Paljudes kultuurides on ka valik sõbralikke ja kurje deemoneid, kuigi mõnikord võib olla raske vahet teha.
Deemoneid on mitut tüüpi. Mõned on näiteks pelgalt mängulised maa- või loodusvaimud, kes naudivad pahandust, samas kui teised liigitatakse kiusajateks, kes juhivad inimesi pattu tegema. Nad võivad töötada ka jumaluse või jumaluste vastu või aidata nõidu ja teisi kurjategijaid. Mõned kultuurid liigitavad nad inimesteks, mis tähendab, et nad on surnute vaimud või mitteinimesed, ja deemonid võivad vallata inimesi kurja tegema või iseseisvalt tegutsema.
Kõige healoomulisemad liigid on sellised asjad nagu imbid, spraidid ja poltergeistid, mida peetakse kultuurides, kus nad esinevad, enamasti ebameeldivateks, kuid suhteliselt kahjututeks. Paljudes kultuurides on salapäraste sündmuste seletamiseks mingi impeerium, mis viitab sellele, et need deemonid lihtsalt naudivad inimestega mängimist, kuid nad pole eriti pahatahtlikud. Need tüübid olid iseloomulikud ka kreeka mütoloogiale ja tegelikult on sõna “deemon” tuletatud kreekakeelsest sõnast loodusvaimu kohta.
Paljudes kultuurides on traditsioon deemonitest, kes ahvatlevad inimesi õigemeelsuse teelt juhtima. Inkubid ja succubid esinevad näiteks võrgutavates mees- ja naisvormides ning Mara ilmus Buddhale teda ahvatlema. Sellistele tujudele vastu seistes saavad usklikud näidata oma pühendumust oma usule.
Deemonid võivad töötada inimestega kooskõlastatult, nagu nõidade tuttavate puhul, ning samuti võivad nad paljudes kultuurides inimesi nii vabatahtlikult kui ka tahtmatult vallata. Deemonlik vaimnemine on teema paljudes kultuurides, kusjuures nende väljasaatmine on mõnes maailma osas väga tulus elukutse. Mõnede religioossete traditsioonide kohaselt võivad nad omada ka elutuid esemeid, mistõttu need esemed saavad neetud.
Kristlikud deemonid, nagu Saatan, töötavad Jumalaga vastu ja neid liigitatakse langenud ingliteks. Kristlikus mütoloogias on nad järjestatud, Saatan nende eesotsas. Islamis tuntakse neid džinnidena ning nad võivad olla healoomulised ja sõbralikud või kurjad, sel juhul nimetatakse neid kuradiks. Budistlikud deemonid on peamiselt kiusajad, hinduistid aga töötavad jumalate vastu. Neid olendeid kasutatakse ka paljudes religioonides loodusnähtuste (nt varjutused, tormid ja üleujutused) selgitamiseks.