Mumps, viirusnakkus, mida iseloomustab kõrvasüljenäärmete turse, on üha haruldasem haigus tänu sellele, et seda saab vaktsineerimisega ennetada. Siiski võib mumpsi sümptomite äratundmine olla endiselt oluline, kuna see võib esineda vaktsineerimata inimestel või inimestel, kes ei ole saanud kordussüsti. Eriti täiskasvanud meestel võib mumps olla väga tõsine haigus.
Mumpsi peiteaeg võib olla pikk, mumpsi sümptomid ilmnevad kuni kolm nädalat pärast kokkupuudet. Üks varane märk on temperatuuri tõus, mis võib tõusta 103 kraadi Fahrenheiti (39.4 kraadi Celsiuse järgi) või kõrgemale. Patsient tunneb tavaliselt ka ebamugavust ja tal võib olla iiveldus või söögiisu vähenemine. Ühe kuni kahe päeva jooksul hakkavad kõrvasüljenäärmed paisuma ning näole ja kurkule tekib tükiline, paistes välimus.
Mumpsi põdevatel patsientidel võib olla neelamis- või söömisraskusi ning nende lõualuud võivad muutuda üsna valusaks. Sõna “mumps” on tuletatud vanemast sõnast, mis tähendab “grimassi”, peegeldades valusalt moonutatud näojooni, mis mõnedel patsientidel tekivad. Mumpsi sümptomiteks võivad olla ka väga valusad kõrvavalu, kaela jäikus, väsimus ja valguse vastumeelsus.
Puberteedieas läbinud meestel võib mumps põhjustada orhiidi väljakujunemist, mille korral munandid paisuvad ja lähevad väga kuumaks. See võib viia viljatuseni. Poistel on selle mumpsi tüsistuse oht väiksem. Naistel võib aktiivse mumpsiinfektsiooni ajal tekkida munasarjade turse, kuid see ei näi olevat seotud viljakusprobleemidega hilisemas elus. Täiskasvanutel on sellisest tursest põhjustatud valu kõhus või kubemes veel üks mumpsi sümptom.
Mumpsi sümptomite tuvastamisel tuleb patsient ravi saamiseks arsti juurde viia. Samuti on hea mõte hoida patsient isolatsioonis, et vältida haiguse levikut, kui ta on nakkav, ning teavitada nakatumisest patsiendi kooli või töökohta, et teavitada inimesi tõsiasjast, et nad võivad olla kokku puutunud mumpsiga. Patsiendid taluvad mumpsi infektsiooni tavaliselt edukalt, kui neile antakse piisavat ravi, mis hõlmab puhkust ja palju vedelikku.
Laste puhul on mõnes maailma piirkonnas seadusega ette nähtud rutiinne mumpsi vaktsineerimine ning vaktsiin on tavaliselt ette nähtud leetrite, mumpsi ja punetiste kombineeritud vaktsiinina. Noorukid ja täiskasvanud peaksid pidama oma vaktsineerimisandmeid, et teha kindlaks, millal nad vajavad revaktsineerimist, eriti kui nad on tööl või koolis puutunud kokku mumpsiga.