Kirsside kasvatamine on lõbus hobi, kui teil on hoovis ruumi puude jaoks ja aega nende hooldamiseks. Kuna kirsipuud õitsevad ja annavad varakult vilja, on kirsid sageli esimene vili, mida suvel süüakse. Kirsipuud võivad võtta palju ruumi või neid võib kärpida hallatava suurusega. Mõned inimesed loovad isegi nn espaljereid. Need on puud, mis on agressiivselt kärbitud ja kasvanud vastu seina või muud ehitist.
Kirsside edukaks kasvatamiseks on kõige olulisem tingimus külm talv. Kui elate kliimas, kus talvekuudel pole eriti pakase ilma, kannatab teie kirsipuu. Külm ilm lubab puudel puhkeolekusse minna ja jõudu koguda järgmisel aastal heldeks saagiks. Pehme talv annab tavaliselt kerge kirsisaagi.
Kui olete huvitatud kirsside kasvatamisest, on oluline teada, millist kirsipuud soovite. Enamik maguskirsipuid vajavad tolmeldajat. Kui teie õu on kahe puu jaoks piisavalt suur, pole see probleem. Kui teie hoovis pole ruumi kahele puule, ostke isetolmlev puu. Enamik hapukirsipuid on isetolmlejad ja on ka mitut sorti maguskirsipuid, mis on ka isetolmlevad.
Kirsipuude kasvatamisel on suureks mureks seeninfektsioonid. Saadaval on pihustid, mis võivad seennakkusi vähendada ja ravida, kuid võite võtta ka hooldusmeetmeid, et vähendada oma puude seeneohtu. Kui istutate rohkem kui ühte puud, istutage need üksteisest umbes 20 jala (6.5 meetri) kaugusele. See võimaldab igale puule saada nii päikest kui ka tuult, mis hoiab puu kuivana ja tervena.
Teine võimalus vähendada kirsipuude seennakkuse tekke riski on pügamine ainult siis, kui see on kuiv. Niiskete puude pügamine on lihtne viis seente puusse pääsemiseks ja selle levitamiseks ühelt puult teisele.
Kirsside kasvatamine algab enne, kui istutate oma puu. Kirsipuud õitsevad rikkalikus ja kergesti kuivendavas pinnases. Kuigi neile meeldib vesi, ei lähe neile hästi, kui nende juured jäävad pikemaks ajaks märjaks. Enne kirsipuu istutamist lisage auku vananenud sõnnik, komposti ja muud orgaanilist ainet. See varustab seda rohkete toitainetega ning alustab tugeva ja tervena.