Metadoonisõltuvuse sümptomid on sarnased sümptomitega, mis on seotud sõltuvusega teistest opiaatidest, nagu heroiin. Inimestele, kellel ilmnevad metadoonisõltuvuse tunnused, tuleks anda professionaalset abi, et nad saaksid uimastist võõrutada ning tegeleda narkosõltuvusega seotud psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemidega. Nagu teistegi uimastisõltuvuste puhul, võib metadoonisõltuvuse ravi olla väga keeruline ning metadoonisõltuvuse väljakujunenud inimeste sõbrad või pereliikmed ei tohiks end selle eest isiklikult vastutada.
Metadoon on sünteetiline opiaat, mis töötati algselt välja valu leevendamiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ravimit, et aidata inimestel opiaadisõltuvusega toime tulla, kusjuures patsiente võõrutatakse uimastisõltuvuse vähendamiseks metadoonist ja seejärel vähendatakse nende metadooni annust aeglaselt ravi ajal, et nad saaksid uimastisõltuvusest vabaneda. Selle käigus on aga võimalik välja arendada metadoonisõltuvus, samuti võivad inimestel tekkida sõltuvused, omandades narkootikumi illegaalselt ja tarbides seda meelelahutuseks või püüdes maandada valu või muid uimastisõltuvusi.
Nagu teistelgi inimestel, kes tarbivad opioide suurtes kogustes, kogevad metadoonisõltlased sageli selliseid sümptomeid nagu kõhukinnisus, unisus, iiveldus, kaalulangus, ebaregulaarne menstruatsioon, kokkutõmbunud pupillid ja allasurutud köharefleks. Need sümptomid ei pruugi viidata sõltuvusele, kuid võivad olla hoiatusmärgiks, eriti kui need on pikaajalised või süvenevad.
Patsiendi sõltuvuse tunnusteks võivad olla vajadus kasutada sama efekti saavutamiseks üha suuremaid ravimiannuseid, metadooni väga suurte annuste kasutamine üldiselt, annustamisskeemi järgimisest keeldumine, metadooni kombineerimine teiste ravimitega, varjab metadooni kasutamist või väljendab soovi lõpetada metadooni kasutamine, kuid ei suuda seda teha. Metadoonisõltuvuse all kannatav inimene võib olla eitavas seisundis või ta võib sõltuvust varjata, kartes sotsiaalseid tagajärgi või murelike sõprade ja pereliikmete sekkumist. Metadoonisõltuvuse tunnusteks on ka kõrvalehoidev käitumine, uimastisõltuvuse raevukas eitamine ja stressi tunnused metadoonipuuduse perioodidel.
Metadoonisõltuvuse ravi on kõige edukam, kui patsient on valmis oma sõltuvusega tegelema. Sageli soovitatakse statsionaarseid programme, et patsiendid saaksid olla järelevalve all ja viia väljapoole keskkonda, mis võib hõlbustada metadooni jätkuvat kuritarvitamist. Psühhiaatrid ja teised vaimse tervise spetsialistid saavad aidata inimestel metadoonisõltuvusest taastuda, jälgides patsiendi järkjärgulist ravimist võõrutamist ja luues toetava keskkonna patsientidele, kes soovivad selle kasutamise lõpetada.