Kõige levinumad mandlite mäda põhjused on mandlite kivid, tonsilliit ja mandlil tekkiv abstsess. Enamikul juhtudel võib hea hambahügieeni järgimine aidata mäda ära hoida. Tonsilliit on aga põhjustatud bakteriaalsest või viiruslikust infektsioonist, mida sageli vältida ei saa. Kuigi mäda iseenesest ei ole eluohtlik, peetakse seda üldiselt tõsisemate haigusseisundite tunnuseks.
Mandlite kivid on üks seisund, mis võib põhjustada mäda. Nagu nimigi ütleb, on mandlite kivid väikesed valged ladestused, mis tekivad mandlite krüptidel. Kuigi see seisund ei ole tavaliselt valulik, võib see põhjustada söömis- ja/või neelamisraskusi ning väga ebameeldiva lõhnaga hingeõhku. Isikud, kellel on diagnoositud mandlite kivid, võivad vajada invasiivset ravi, et murda ja eemaldada solvavad kivid. Kahjuks on inimestel, kellel on see haigus diagnoositud, suurem risk selle tekkeks tulevikus.
Tonsilliit on mandlite mädanemise tavaline põhjus ja seda võivad põhjustada nii viiruslikud kui ka bakteriaalsed infektsioonid. Lisaks mädale põhjustab tonsilliit sageli lümfisõlmede turset, palavikku ja kurguvalu. Bakteriaalseid tonsilliidi vorme ravitakse enamasti antibiootikumidega, samas kui viirusinfektsioonid peavad sageli lihtsalt kulgema.
Kroonilise tonsilliidi all kannatavad inimesed võivad vajada ühe või mõlema mandli täielikku eemaldamist. Seda ei soovitata tavaliselt väga noortele või vanadele või teistele nõrga immuunsüsteemiga inimestele. Antibiootikumid, piisav hüdratsioon ja puhkus on olulised enamiku inimeste täielikuks paranemiseks, kellel on diagnoositud tonsilliit.
Abstsessi tekkimist ühel või mõlemal mandlil nimetatakse peritonsillaarseks abstsessiks ja see võib olla mandlite mädaniku tavaline põhjus. Seda seisundit iseloomustab lisaks suurele mädakogusele ka tugev valu. Kuigi ravimitest võib piisata väiksemate juhtumite raviks, nõuab mandlite abstsess tavaliselt äravoolu. Ravimata jätmisel võib abstsess põhjustada mitmeid tõsiseid tüsistusi, sealhulgas nekroosi ja sepsist. Mõnikord võib tonsilliidi tüsistusena tekkida abstsess.