Madudel on väga oluline roll paljude erinevate kultuuride ja ühiskondade mütoloogiasüsteemides nii minevikus kui ka olevikus kogu maailmas. Mõnes mütoloogilises süsteemis peetakse madusid viljakuse sümboliteks ja teistes peetakse neid petturiteks. Maod mütoloogias esinevad nii antiik- kui ka kaasaegses kirjanduses, kusjuures tõlgendused järgivad kultuurilisi jooni, mistõttu on oluline uurida kultuuri mütoloogilist süsteemi enne, kui hakatakse selle kirjandusteoseid analüüsima. Maod on mütoloogias huvitavad suuresti nende paljude erinevate rollide tõttu. Paljud erinevad mütoloogilised süsteemid näevad neid võimsate, heade ja elu ja Maaga ühenduse esindajatena, samas kui teised, eriti juudi-kristlik kultuur, peavad madusid kuradi esindajateks.
Maod esindavad mütoloogias sageli elu, viljakust ja tugevat sidet Maaga. Mõned kultuurid uskusid näiteks, et maod on allilma eestkostjad ja sõnumitoojad, kuna nad elasid maa sees. Mõned Aafrika ja Austraalia loomislood hõlmavad suurt madu kui loojat või vähemalt võimsat veejumalat. Kreeka ja Egiptuse müütide hulka kuuluvad ka lood maost, kes eksisteeris enne Maad ja millel on Maa loomises oluline roll. Mütoloogias kasutatakse madusid mõnikord ka surematuse või tarkuse tähistamiseks ja sageli on nad veega tihedalt seotud.
Juudi-kristlik kultuur suhtub madude rollidesse mütoloogias väga erinevalt. Üks tuntumaid Piibli lugusid räägib sellest, et kurat võtab mao kuju ja petab Eeva saama osa hea ja kurja tundmise puu viljast, mis oli Jumala poolt keelatud. Peamiselt juudi-kristlikest traditsioonidest mõjutatud kultuuride puhul esindavad maod mütoloogias tavaliselt pettust ja kurjust. Näiteks öeldi Iiri usulegendis, et Püha Patrick saatis kõik maod Iirimaalt välja pärast seda, kui nad teda paastumise ajal korduvalt rünnasid.
Maod on mütoloogias pakkunud palju assotsiatsioone, mida tänapäeva kirjanikud kasutavad. Enne madude sümboolset tõlgendamist kirjanduses on oluline mõista kultuuri, kuhu kirjanikud kuuluvad ja mille jaoks nad kirjutavad. Lääne kirjanduse maod on sageli kurjuse ja pettuse esindajad, kuna juudi-kristlik mõju avaldab lääne kultuurile tugevat mõju. Teised kirjanikud aga kasutavad endiselt madusid, et sümboliseerida viljakust, elu, surematust, tarkust ja paljusid muid jooni, millel pole pettuse ega kurjusega mingit pistmist.