Millised on maailma vanimad religioonid?

Maailma vanimad jumalateenistuse vormid on esivanemate kummardamine, šamanism ja animism, mis arvatakse pärinevat vähemalt umbes 300,000 XNUMX eKr. Vanimad religioonid, mida siiani laialdaselt praktiseeritakse, on hinduism, judaism, budism, taoism ja džainism. Hinduism sai alguse Indiast, džainism ja budism Nepalis, judaism Iisraelis ja taoism Hiinas. Shintoism, Jaapani vaimne praktika, mida praktiseeritakse tänapäevalgi, pärineb kaugemast ajast, kuid ei ole rangelt võttes religioon. Teised väga vanad jumalateenistuse vormid hõlmavad panteismi, zoroastrismi ja konfutsianismi.

Varased jumalateenistuse vormid

Religiooni eelnevalt organiseeritud vormid keskendusid üldiselt rituaalidele, esivanemate kummardamisele, šamanismile ja animismile. Arvatakse, et rituaalsed matused toimusid kuni 300,000 100,000 aastat tagasi ja neid on peaaegu kindlasti praktiseeritud alates vähemalt 320,000 XNUMX eKr. Esivanemate kummardamisel oli suur roll ka eelorganiseeritud jumalateenistusel ja seda leidus kõikjal maailmas. Laialdaselt praktiseeriti ka šamanismi, valitud isikut, kes läheb muutunud teadvuse seisundisse, et suhelda vaimude või loomadega, ning arvatakse, et selle tõestuseks on koopamaalingud, mis pärinevad aastast XNUMX XNUMX e.m.a. See oli tihedalt seotud animismiga, usuga, et kõigil asjadel on hing või vaim.

Linnade arenedes muutus jumalate ja jumalannade kummardamine tavalisemaks. Umbes 35,000 14,000 e.m.a hakati looma palju naisekujulisi kujukesi, mida arvatakse olevat kasutatud jumalannade kummardamiseks. Shinto tavad hakkasid Jaapanis arenema umbes 8 9130 eKr, kuigi need kodifitseeriti alles XNUMX. sajandil e.m.a. Aastal XNUMX eKr ehitati esimene teadaolev kunstlik tempel, Göbekli Tepe. Ilmselt kasutati seda šamanistlikul või animistlikul jumalateenistusel.

Organiseeritud religioonid
Polüteism

Polüteism on usk paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse ning seda praktiseerisid mitmed ühiskonnad, sealhulgas sumerid, iidsed egiptlased, iidsed kreeklased, vanad roomlased, iidsed hiinlased ja keldid. Kuigi kõik need ühiskonnad kummardasid erinevalt, on polüteistlikes religioonides tavaliselt sarnaseid jumalusi, nagu loojajumalad, veejumalused, emajumalannad ja armastusjumalused. Näiteks Isis oli Vana-Egiptuses emajumalus, samas kui Ninsun täitis sumeri kultuuris sarnast rolli nagu Gaia kreeka kultuuris. Samamoodi täitsid veejumala rolli Hiinas Mazu, Kreekas Poseidon, Roomas Neptuun ja keldi traditsioonis Lir.

Hinduism

Hinduism on India vanim organiseeritud, suuruselt kolmas ja peamine religioon. Sellel pole teadaolevat asutajat, kuna see oli korraldatud erinevate kultuuride ja mütoloogiate traditsiooniliste uskumuste põhjal. Hinduismi juured ulatuvad arvatavasti umbes 5,000 aasta taha. Hinduismil on kaks suurt teistlikku liikumist: Vishnu kultus, mida nimetatakse vaišnavismiks, ja Shiva või Šaivismi kultus. See pooldab pühendumist dharmale, ideaalsele eluviisile. Hindud ehk hinduismi uskujad usuvad karmasse ehk oma tegude jõudu ja reinkarnatsiooni ehk hinge liikumist ühest kehast teise.

Judaism

Juutide religiooni, judaismi, peetakse kristluse ja islami maatriksiks. Üle 4,000-aastase ajalooga judaism põhineb monoteismil, usul ühte jumalasse. Heebrea piibel ehk kristluses Vana Testament on juudi uskumuse põhiallikas, eriti selle viis esimest raamatut, mida ühiselt nimetatakse Tooraks või Pentateuhiks. Judaism järgib õigussüsteemi, mida nimetatakse Halachahiks ja mis reguleerib isiklikke väärtusi, peresuhteid, sotsiaalset vastutust ning tsiviil- ja kriminaalõigust.
Budism

Budism on religioon, mille asutas Siddhartha Gautama ehk Buddha 6. sajandil e.m.a. See oli üks edukamaid religioosseid liikumisi, mis levis kogu Indias ja teistes Aasia riikides. Budismi võib jagada kaheks põhiharuks: konservatiivsemaks Theravaadaks ehk “vanemate teeks” ning mitmekülgseks ja liberaalseks mahajaanaks ehk “suureks sõidukiks”. Budistlik õpetus keskendub neljale õilsale tõele: kannatus või duhkha, soov kui kannatuste põhjus, kannatused võivad lõppeda ja kannatuste lõpetamise viisi olemasolu.

Jainism

Arvatakse, et džainismi rajas Mahavira 6. sajandil e.m.a, kuigi džainistide arvates on teda vaid viimane Tirthamkaras ehk 24 religiooni rajajat. Džainismi filosoofia keskendub veendumusele, et igal elusolendil on hing ja seega soodustab see kõigi eluvormide mittevigastamist. Džainism jaguneb kaheks sektiks: Svetambara ja Digambara. Svetambarad kannavad valgeid riideid, digambarad aga alasti. Džainistlikud mungad kannavad aga tavaliselt suu peal riidelappe, et takistada neil alateadlikult sisse hingamast ja elusolendile kogemata vigastusi tekitamast.
taoismi
Arvatakse, et taoism asutati umbes 3. või 4. sajandil e.m.a, millest pärineb taoismi esmane tekst Daodejing. Daodejingi autor Laozi võis elada umbes samal ajal kui konfutsianismi rajaja Konfutsius. Taoismi harrastajad püüavad elada kooskõlas “viisi” ehk dao-ga, mis on kõige kirjeldamatu allikas ja vool. Taoismi peamised mõisted on wu wei, mis on asjade pingutuseta või tahtmatult tegemise protsess, ja “kolm aaret”, mis on kaastunne, mõõdukus ja alandlikkus. See religioon on seotud paljude füüsiliste praktikatega, nagu qigong ja tai chi, aga ka yin yangi kontseptsiooniga, mis on usk, et vastandid on tegelikult omavahel täielikult seotud.

Muud religioonid
Teiste väga vanade religioonide hulka kuuluvad zoroastrianism, konfutsianism, müsteeriumikultused ja paganlus. Arvatakse, et zoroastrism asutati umbes 6. sajandil e.m.a ja see on tähelepanuväärne selle poolest, et oli üks esimesi religioone, mis kasutas hea ja kurja vahelise võitluse kontseptsiooni. Konfutsianismile, mis on pigem filosoofia kui religioon, pani aluse Konfutsius 5. sajandil e.m.a. See eeldab, et maailmas on ideaalne struktuur ja hierarhia ning et inimestel on moraalne kohustus täita selles hierarhias oma rolle.
Müsteeriumikultused leidsid aset peamiselt Vana-Kreekas ja Roomas ning hõlmasid teatud jumalate ja jumalannade salajast, tavaliselt rituaalset kummardamist. Märkimisväärsete müsteeriumikultuste hulka kuulusid Eleusiini müsteeriumid, mille keskmes olid jumalannad Demeter ja Persephone; Isise kultus, mille keskmes oli Egiptuse jumalanna Isis ja hiljem teised sarnased jumalannad; ja Cybele kultus, kes oli emajumalanna kuju.