Millised on Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute erinevad tüübid?

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmete läbiräägitud lepingud jagunevad kolme suurde kategooriasse: kaupade müüki reguleerivad lepingud, teenuste osutamist käsitlevad lepingud ning intellektuaalomandi müügi ja vahetuse lepingud. WTO on vabatahtlik organisatsioon, mis koosneb maailma silmapaistvamate kaubandusjõudude esindajatest, sealhulgas Hiinast, Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest ja enamikust Euroopast. Lepingud seovad liikmeid teatud liiki käitumisega rahvusvahelises kaubandussfääris. Ükski kokkulepetest pole aga staatiline. WTO liikmed kohtuvad korrapäraselt, et pidada uuesti läbirääkimisi ja muuta lepingu sätteid.

WTO tuumaks on selle lepingud. Kui organisatsioon 1994. aastal asutati, oli selle peaeesmärk viia maailma peamised kaubanduspartnerid kokkuleppele põhiliste kauplemisreeglite, poliitika ja parimate tavade osas. WTO moodustati ÜRO poolt 1947. aastal sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ehk GATTi põhimõtete ümber. GATTi muutmine oli WTO esimene ettevõtmine. Sealt on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingud.

Koos GATT-iga on tuntuimad Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingud teenustekaubanduse üldleping (GATS) ja intellektuaalomandi kaubandusaspektide (TRIPS) leping. Need kolm lepingut moodustavad koos kogu WTO lepingute sõlmimise selgroo. Samuti panid nad aluse kolmele Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu valdkonnale: kaubad, teenused ja intellektuaalomand.

Nendest kolmest lepingust on võrsunud ligi 60 täiendavat lepingut ja muudatust. Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingute kaubamärk on pühendumus liberaliseeritud, avatud kaubandusele ning harmoonilistele suhetele riikide ja kaubanduspartnerite vahel. Lepingud käsitlevad väga erinevaid teemasid, alates kaubandustariifidest ja impordikeeldudest kuni arengumaade privileegideni, põllumajandusõiguste lepingute ja karistusteni nende riikide suhtes, kes ei täida nõudeid.

Nii üksikasjalikud ja reguleerivad kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingud on siiski oluline meeles pidada, et need on just sellised – lepingud. Riikidel ei ole juriidilist kohustust järgida ühtegi ettenähtud mandaati, isegi kui nad on WTO raames ametlikult kokku leppinud. Vastavusvaidlusi lahendab tavaliselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise keskus. WTO ühegi vabakaubanduslepingu täitmata jätmise tagajärjeks on tavaliselt sanktsioon WTO kogukonna sees, mis võib viia hääletamis- või läbirääkimisõiguste tühistamiseni või siseriikliku väljajätmiseni tulevastest lepingutest.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingud on WTO koosolekute ja konverentside tulemused. Need toimuvad erinevates globaalsetes kohtades, tavaliselt kaks korda aastas. Delegaadid arutavad, arutavad ja arutavad igal koosolekul mitmesuguseid küsimusi. Iga kohtumine ei lõpe kokkuleppega või isegi ei lõppe olemasolevate lepingute heakskiidetud muudatustega. Mõned aga teevad seda ja just nende koosolekute kaudu tuuakse avalikkuse ette muudatusi ja uusi küsimusi, mida kaaluda.