Üks operatsioonisüsteemi Linux® peamisi eeliseid on võimalus seda legaalselt tasuta hankida isegi äriliseks kasutamiseks. Selle valivad sageli inimesed, kes eelistavad kasutada vähem populaarset tarkvara, kuna selle sihtmärgiks on harva pahatahtlikud programmid või pahavara, nagu viirus, uss, postipomm, nuhkvara, reklaamvara ja trooja hobused. Muud eelised, mida üldiselt peetakse oluliseks, hõlmavad Linuxi® pakutavat mitmekülgsust, võimsust, vabadust, stabiilsust ja komplekteeritud tarkvara. Linux® nõuab ka vähem ressursse kui Microsoft Windows, võimaldades seda sageli juurutada pärandriistvarale.
Linux® operatsioonisüsteemil on sõna otseses mõttes sadu versioone, mida nimetatakse distributsioonideks, mida nimetatakse ka distributsioonideks või maitseteks. Seda asjaolu tuleb arvestada, kui valite neist ühe isikliku või ärilise andmetöötluse jaoks, sest see, mis on ühes distributsioonis eelis, ei pruugi seda olla teises. Näiteks Tiny Core Linux® faili suurus on vaid umbes 10 megabaiti, mistõttu on see üks väiksemaid distributsioone maailmas. Selle eeliseks on töötamine pärand personaalarvutis (PC) isegi ilma kõvakettata ja see pakub täielikku kohandamist, kuna see on tühine süsteem. Puuduseks võib aga pidada Linux® operatsioonisüsteemi algajate kasutajate järsku õppimiskõverat.
On väga oluline mõista, et kõik Linux®-i arvukad distributsioonid on väga erinevad ning see erinevus määrab selle eelised ja puudused. Kõik need on pahavara suhtes vähem vastuvõtlikud, kasutavad vähem ressursse, on komplekteeritud tarkvaraga, pakuvad vabadust piiravatest kasutajalitsentsidest ja on väga stabiilsed, eriti serveriväljaanded. Näiteks Fedora Linux® operatsioonisüsteem on komplektis paljude tarkvaraprogrammidega. Võimas Microsoft Word®-iga ühilduv tarkvara tekstitöötluseks, arvutustabeliteks, andmebaaside haldamiseks, esitlusteks ja projektihalduseks on vaid mõned programmidest, mida saab komplekteerida. PC-kasutajad peaksid mõistma, et igas distributsioonis on ka versioone, mis tähistavad iga uue väljalaskega muudatusi ja täiustusi; Näiteks Fedora 6 erineb Fedora 10-st.
Ühes versioonis sisalduv tarkvara ei pruugi teises versioonis ilmuda; Linux®-i kasutajatel on aga eelis valida sõna otseses mõttes tuhandete hoidlas olevate programmide hulgast. Teiste populaarsete distributsioonide hulka kuuluvad Ubuntu, OpenSuse, Debian ja Puppy. Lisaks kontorikomplektile on nendega kaasas meilikliendid, tarkvara CD-plaadi (CD) või digitaalse mitmekülgse plaadi (DVD) kirjutamiseks, kiirsõnumid (IM), Interneti-protokolli häälkõne (VoIP), tekstiredaktorid ja palju muud. Linux® operatsioonisüsteem on tuntud ka mitmekülgsuse ja vabaduse poolest, mida enamik distributsioone pakub. See on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mis tavaliselt ei põhine ainult Linux® tuumal, vaid ka nn GNU/Linuxil.
Enamiku distributsioonide edukas loomine hõlmas tavaliselt Linux® tuuma kasutamist koos GNU projekti koodiga. Seetõttu väidetakse, et paljud Linux®-i distributsioonid „põhinevad GNU/Linuxil”. Mõlemad koodikomplektid on tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara, mis ei pruugi tähendada tasuta. Mõned distributsioonid on 100 protsenti avatud lähtekoodiga ja neid saab legaalselt tasuta alla laadida ja juurutada nii paljudes masinates, kui kasutaja soovib.
Operatsioonisüsteemi Linux® muud distributsioonid on tasulised, kuna avatud lähtekoodiga tarkvara vabadus hõlmab vabadust selle eest tasu võtta. Selle süsteemi mitmekülgsus ja vabadus seisneb selles, et see on avatud lähtekoodiga. See tähendab, et igaüks, kellel on programmeerimisalased teadmised, saab koodi legaalselt näha ja muuta, isegi kuni mõne teise distributsiooni loomiseni, mida programmeerija saab tasuta või tasu eest pakkuda. Koodi vaatamise võimalusel on suletud lähtekoodiga Microsoft Windows® ees oluline eelis, kuna administraatorid ei pea süsteemi turvalisena hoidmiseks ootama patenteeritud tarkvara paikade väljalaskmist. Lõpuks saab tarkvara installida ja desinstallida ilma süsteemi taaskäivitamiseta.