Leukeemia on vererakkude ja luuüdi vähk, mille käigus paljuneb liiga palju vererakke. Haiguse sümptomid on väga erinevad, kuna on olemas mitut erinevat tüüpi leukeemiat ja lisaks erinevad leukeemia sümptomid lastel täiskasvanute sümptomitest. Leukeemia sümptomite esmakordsel ilmnemisel ei tohiks patsient kohe eeldada, et tal on vähk, kuna varajased sümptomid on ebamäärased ja neid võib eeldada mitmete haiguste või probleemide tunnusteks.
Leukeemia kaks peamist jagunemist on äge ja krooniline. Ägeda leukeemia korral suurenevad patsiendi ebaküpsed vererakud kiiresti, tõrjudes luuüdi ja takistades sellel tervete vererakkude tootmist. Pahaloomulised rakud võivad kergesti vabaneda vereringesse ja teistesse kehaorganitesse. Kroonilise leukeemia korral kogunevad küpsemad valgeverelibled murettekitavalt suure kiirusega. Äge leukeemia esineb sagedamini lastel, samas kui krooniline leukeemia on tavaliselt vanematel patsientidel.
Tõenäoliselt kogevad ägeda leukeemiaga patsiendid leukeemia varaseid sümptomeid paremini. Ägeda leukeemia sümptomiteks on palavik, infektsioonid, letargia ja tükid kaelal, kaenlaalusel või kõhul. Kroonilise leukeemia sümptomid arenevad kauem aega ja hõlmavad väsimust, kaalulangust, higistamist, palavikku ja valu ribide all. Sümptomid, mida kogevad nii ägedad kui ka kroonilised patsiendid, on valu, peavalu, kahvatus, kergesti tekkiv verejooks või verevalumid, isutus, valu luudes või liigestes, üldine ebamugavustunne, infektsioon, palavik, liikumisvõime vähenemine, punased laigud naha all. nahk ja suurenenud maks, põrn ja lümfisõlmed.
Kui inimesel tekivad leukeemia sümptomid, peab ta viivitamatult pöörduma arsti poole ametliku diagnoosi saamiseks. Mõnede nende sümptomite ilmnemine ei pruugi siiski viidata vähile, sest need võivad kehtida paljude haiguste puhul; vähil puuduvad spetsiifilised näitajad, mida patsient saaks ilma arsti analüüsita tuvastada. Kui patsient väidab, et tal on leukeemia sümptomid, kontrollib arst kõhu või lümfisõlmede turset, ebanormaalset verejooksu või verevalumeid ja ebanormaalseid vereanalüüsi tulemusi. Turse tekib siis, kui suur hulk valgeid vereliblesid koguneb ühte kehapiirkonda, samas kui verevalumid ja verejooksud on põhjustatud liiga vähesest vereliistakutest, vererakkudest, mis kleepuvad kokku, et takistada kehas verejooksu. Vereanalüüsiga mõõdetakse patsiendi punaseid ja valgeid vereliblesid ning trombotsüütide arvu ning liiga palju valgeid vereliblesid võib olla leukeemia tunnuseks.