Laste väsimust võivad põhjustada ebaõige toitumine, halvad uneharjumused, stress, tervisehäired, nagu aneemia ja kilpnäärme häired, või kroonilised infektsioonid, nagu kõndimine kopsupõletik ja mononukleoos. Kui laps kannatab ebatavalise väsimuse käes, on kõige parem hinnata esmalt tema toitumist ja uneharjumusi ning jälgida teda ebatavalise igapäevase stressi suhtes. Kui need tähelepanekud ei viita probleemile, tuleb last jälgida, et tuvastada terviseprobleemi märke, ja lasta lapsearstil näha.
Märgates lastel väsimust, on esimene probleem, millele tähelepanu pöörata, ebaõige toitumine, mis koosneb rämpstoidust, mis ei sisalda puu- ja köögiviljades leiduvat toitaineenergiat ning madala rasvasisaldusega kvaliteetseid valke. Söömisharjumuste muutmine ja multivitamiini võtmine võivad sageli väsimust leevendada. Unepuudus on veel üks laste väsimuse põhjus. Laps peaks olema regulaarses rutiinis, mis hõlmab mõistlikku magamaminekut, kus enamiku laste puhul magatakse igal ööl 8–10 tundi ja väikelaste puhul kuni kaksteist tundi. Stress võib lastel põhjustada väsimust, mistõttu peaksid vanemad jälgima stressi märke, nagu meeleolu kõikumine, ärrituvus, voodimärgamine ja sagenenud küünte närimine või pöidla imemine.
Kroonilised infektsioonid võivad tekitada kehale suure stressi ja põhjustada laste väsimust. Lapsed on vastuvõtlikud kõndimiskopsupõletikule ja väsimus on tavaline sümptom koos kaebustega külmatunde, peavalude, püsiva nohu ning kõhu-, kõrva-, silmade-, lihas- ja rindkerevaludega. Väsimus on ka üks levinumaid mononukleoosi sümptomeid. Teised mononukleoosi tunnused on peavalud, kurguvalu, külmavärinad, palavik, lihasvalud ja lümfisõlmede turse. Kui laps on väsinud ja mõni neist sümptomitest ilmneb, tuleb pöörduda lastearsti poole.
Aneemia on punaste vereliblede puudus ja väsimus on peamine sümptom. Kui kahtlustatakse aneemiat, tuleb lapsel jälgida ka kiiret südamelööki, õhupuudust, nõrka keskendumist, pearinglust, jalakrampe ja kahvatu nahka. Väsimus on nii hüpotüreoidismi, nõrgalt funktsioneeriva kilpnäärme kui ka hüpertüreoidismi, ebanormaalselt hästi funktsioneeriva kilpnääre, tavaline sümptom. Teised hüpotüreoidismi sümptomid on kaalutõus, pidev külm olemine, mõtlemisraskused ja kõhukinnisus, samas kui hüpertüreoidismi sümptomiteks on närvilisus, ärrituvus, kiire südametegevus ja kaalulangus. Kilpnäärmehaigust ravitakse kõige sagedamini retseptiravimite ja perioodiliste vereanalüüsidega, et jälgida kilpnäärmehormooni taset.