Vaatamata sellele, et statistiliselt peetakse langevarjuhüpet üheks ohutumaks ekstreemspordiks, on surmaoht siiski olemas. Mõned langevarjuhüppega lõppevate surmajuhtumite levinumad põhjused on probleemid inimese maandumisega või tõrked langevarjuhüppevarustuses. Surmajuhtumid võivad olla põhjustatud ka langevarjurite kokkupõrkest või sellest, et langevarju ei rakendata.
Ebaõige maandumine, olgu siis langevarjuhüppaja eksimuse, maapinnale otsa sõitmise või turbulentsi tõttu, on tavaliselt langevarjuhüppes hukkunute kõige levinum põhjus. Kuigi enamikule sukeldujatele õpetatakse ohutult maanduma, ei ole see alati mitmel põhjusel võimalik ning ebaõige maandumine võib põhjustada liiga tugeva löögi maapinnaga. Samuti on suhteliselt tavaline, et turbulents põhjustab langevarjuhüppaja liiga tugeva löögi vastu maad, mille tulemuseks on surm.
Langevarjuhüppevarustuses on sisseehitatud üsna palju kaitseseadmeid, sealhulgas peavarju ja varuvarju juhuks, kui peavarjund ei rakendu korralikult või õigeaegselt. Kaasaegsetel langevarjudel on tavaliselt ka automaatne aktiveerimisseade (AAD), mis vabastab automaatselt põhi- või reservvarikatuse, kui langevarjur seda ei saa. Kõigist nendest ohutusmeetmetest hoolimata juhtub mõnikord seadmete talitlushäireid. Langevarjud võivad rakenduda valesti või üldse mitte, kahjustades varikatust ennast või põhjustades langevarjuhüppaja raskuse ebaõige toestuse, mis võib põhjustada tema liiga tugeva maandumise või võimatuse maanduda turvalises kohas.
Mõnel juhul suureneb langevarjuhüpete hukkumise tõenäosus, kui kokku hüppavad suured langevarjurite rühmad. Vaatamata sellele, et iga inimene hüppab individuaalselt ja vahepealsete viivitustega, on õhus kokkupõrgete oht. See võib põhjustada selle, et inimene ei saa oma langevarju kasutusele võtta või võib kahe või enama langevarjuri sassi minna, mille tulemuseks on õnnetusmaandumine. Isegi kui liinid sassi ei lähe, võib langevarjude kokkupõrge põhjustada põhi- või reservvarikatuse rebendeid, mille tagajärjeks on ka kokkupõrge.
Mõnikord põhjustab langevarjuhüpete surmajuhtumeid see, et langevarju ei rakendata. Põhjuseks võib olla see, et langevarjuhüppaja satub paanikasse või minestab vahetult pärast hüppamist ning tal pole ADD-d või seade läheb rikki. Harvadel juhtudel hüppab langevarjuhüppaja, ilma et ta kavatseks oma varikatust kasutusele võtta, mille tulemuseks on enesetapu tõttu langevarjuhüpped.