Üks lambakasvatusega seotud põhilisi otsuseid on lammaste kasvatamise eesmärgi valimine. Paljud farmerid kasvatavad lambaid tapmiseks liha saamiseks või pügamiseks villa saamiseks, teised aga kasvatavad või kasvatavad lambaid nende müümiseks. Teine lambakasvatuse vorm hõlmab piimalammaste kasvatamist lüpsmiseks. Levinud on ka näituselammaste eest hoolitsemine ja tõupuhaste aretus. Lisaks kasvatavad mõned entusiastid hobi korras lemmiklambaid.
Lambatõugusid on palju ja lambakasvatuse oluline osa on kindlaks teha, millist tüüpi lambaid osta. Teatud lambatüübid sobivad liha tootmiseks, teised aga hinnatakse rohkem villa kvaliteedi tõttu. Teised lambasordid, näiteks teatud klassid tõupuhtad, on aretamiseks sobivad valikud. Geograafiline asukoht võib mängida rolli lammaste valimisel, sest mõned tõud on teatud maailma piirkondades levinumad.
Õige toitumine ja mageveevarustus on igat tüüpi loomakasvatuses põhiprobleemid. Lambad karjatavad loomulikult ja neile võimaldatakse tavaliselt juurdepääs rohumaale, mida sageli nimetatakse karjamaaks. Toitevajaduse piisavaks rahuldamiseks vajaliku maa hulk sõltub lammaste arvust, sest suur kari vajab rohkem karjamaad kui väike kari. Kaubanduslik lambakasvatus hõlmab tavaliselt rohke maa-ala kasutamist lammaste hulkumiseks ja karjatamiseks. Väikesed lambafarmid kasutavad tagasihoidlikumat maa-ala, mida mõnikord kasutatakse täiendavaks söötmiseks koos teravilja või heinaga.
Varjupaik on veel üks põhiline kaalutlus neile, kes kasvatavad koduloomi. Kui lambakasvatus toimub külmas kliimas, võivad loomad vajada nende kaitseks rajatist, samas kui piirkondades, kus aastaringselt on mõõdukas temperatuur, ei pruugi varjupaik olla vajalik. Lammas võib enne pügamist vajada keskkonna eest varjupaika, et tagada selle villa kuiv protsess, ja pärast pügamist, et kaitsta seda elementide eest.
Igasuguse lambakasvatuse puhul on terve karja säilitamine ülimalt oluline. Igas vanuses ja tõugu lambad on vastuvõtlikud paljudele haigustele ja terviseprobleemidele. Põllumajandustootjad või veterinaararstid vaktsineerivad sageli lambaid, kui nad on noored, et haigusi ära hoida. Võrreldes küpsete lammastega on talled teatud haigustele vastuvõtlikumad ja vajavad sageli oma tervise säilitamiseks erilist tähelepanu. Konsulteerimine loomaarstiga võib aidata lambakasvatajatel ennetada ja ravida lambahaigusi.
Lambakasvatusega kaasneb ka karja ohutus, sest nii täiskasvanud lambad kui ka noortalled on röövloomade poolt ohustatud. Valvekoera või inimülevaataja, mida nimetatakse ka karjaseks, kasutamine võib kaitsta lambaid looduslike ohtude eest ja säilitada ohutust. Põllumajandustootjad võivad kasutada ka varjupaika, et kaitsta lambaid öösiti röövloomade eest.