Millised on kristlike valitsusväliste organisatsioonide erinevad tüübid?

Erinevat tüüpi kristlikud valitsusvälised organisatsioonid (VVOd), mis eksisteerivad kogu maailmas, on paralleelsed paljude mittekristlike valitsusväliste organisatsioonide tööga teatud võtmevaldkondades. Need valdkonnad on keskendunud vaesuse vähendamisele arengumaades, mis hõlmab alamkategooriaid, mis aitavad kaasa vaesusele, nagu naiste võtmerollide tunnustamine ja toetamine ühiskonnas, tervishoiu ja hariduse parandamise hõlbustamine ning jõupingutuste tegemine rahvusvahelise rahastamise parandamiseks. vaeste riikide jaoks, näiteks julgustades võlgade andeksandmist. Teised olulised valdkonnad, kus kristlikud valitsusvälised organisatsioonid tegutsevad ja mis peegeldavad ilmalike kodanikuühiskonna organisatsioonide põhimõtteid, hõlmavad keskkonnakaitset ja jõupingutusi vaeste riikide liigsete sõjaliste kulutuste vähendamiseks.

Roll, mida iga konkreetne valitsusväline organisatsioon võib etendada, keerleb sageli ühe umbes 25 erineva sotsiaalse edendamise teema ümber. Need võib laias laastus liigitada kolmeks üldiseks valdkonnaks, milles kristlikud valitsusvälised organisatsioonid on aktiivselt kaasatud, millest üks on rahu ja julgeoleku edendamine konfliktide lahendamise, desarmeerimise ja inimõiguste austamise kaudu. Kristlike valitsusväliste organisatsioonide jaoks on võrdselt oluline perekonna austamise edendamine laste eest hoolitsemise kaudu, naiste staatuse austamine ühiskonnas ning pagulaste, tervise- ja toitumisvajadustega seotud probleemide lahendamine.

Lisaks rahumeelse kooseksisteerimise ja perekonna eest hoolitsemise edendamisele keskenduvad kristlikud valitsusvälised organisatsioonid oma jõupingutused ühiskondade edendamisele säästva arengu kaudu. See hõlmab kaubandust, haridust ning loodusvarade sobivat ja õiglast arendamist. Samuti soodustavad need teaduse ja tehnoloogia kasvu põhivajaduste rahuldamiseks.

Kristlike valitsusväliste organisatsioonide jõupingutused on paralleelsed ja töötavad sageli käsikäes teiste sõltumatute arenguorganisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank ja Bretton Woodsi Instituut (BWI) rahvusvahelise rahahalduse alal. Kristlike mittetulunduslike tegevuste fookuses kasutatakse aga ka selliste tegevuste eksponeerimist kristlike väärtuste ja eetika propageerimiseks kui evangeelse teenistuse vormiks kohalikele elanikele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loetletud 18 suuremast ülemaailmsest kristlikust valitsusvälisest organisatsioonist, mis on seotud ülemaailmsete jõupingutustega, on kõigi 18 põhikirjas kristliku religiooni põhimõtted ja sõna kristlane on nende nimedes esile tõstetud kui nende tegevuse keskmes.

Need suuremad kristlikud valitsusvälised organisatsioonid seavad esikohale ka oma teenused kõigis kristlastes konfessioonides ning hõlmavad vähemusi ja kohalikke rõhutud elanikkondi kui nende esmaseid abi sihtmärke. Sellistes riikides nagu Pakistan ja India, kus elanikkond on peamiselt islamiusulised või hindud, ei tee samad organisatsioonid religioonil vahet ja pöörduvad kõigi asjaosaliste poole, et leevendada selliseid tingimusi nagu malaaria levik või tõkestada uimastite kuritarvitamist, mis aitab kaasa inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) levik. Sellistes riikides nagu Lõuna-Aafrika ja Sambia on kristlike valitsusväliste organisatsioonide põhirõhk väikeettevõtluse arendamisel, inimõigustel ja võrdõiguslikkuse edendamisel, et hõlbustada kogukondade kui terviku arengut sõltumata usulisest kuuluvusest.

SmartAsset.