Millised on Kratomi taimede erinevad tüübid?

Kratomi taimed ehk Mitragyna speciosa on pärit Kagu-Aasia ja Aafrika troopilistest vihmametsadest. Kratomi taimede lehtedel on narkootilised, valuvaigistavad ja köha pärssivad omadused, mistõttu kasutatakse kratomi traditsiooniliselt valu ja depressiooni leevendava taimse toonikuna. Ajalooliselt on kratomi kasutamine käsitsitööliste seas populaarne. Kratomi kasutamine on Austraalias ja Malaisias ebaseaduslik ning Tais karistatakse selle eest surmaga. Matrigyna speciosa on kahte peamist tüüpi, mis on identifitseeritavad lehtedes leiduvate veenide värvi järgi.

Troopilistes piirkondades levinud igihaljas taim kratom on pärit Kagu-Aasiast ja Aafrikast, kuid seda saab kasvatada Austraalia ja Ameerika Ühendriikide troopilistes piirkondades. Kratomi taimed toodavad suuri ovaalseid lehti, mis on tumerohelist värvi ja sileda tekstuuriga. Ühel kratoomi taimetüübil on lehtedel punased veenid, samal ajal kui teise peamise tüübi lehtedel on tavaliselt rohelised või valged veenid. Mõned inimesed, kes kasvatavad kratomitaimi, usuvad, et on ainult ühte tüüpi kratome ja et lehtede veenid muudavad taime elutsükli jooksul lihtsalt värvi.

Mitragyna speciosa võib olla kõige tuntum oma narkootilise toime poolest. Lehed sisaldavad alkaloidset ainet, mida nimetatakse mitragyniiniks ja millel on kehale opioidne toime. Sel põhjusel on kratomi lehed leidnud koha traditsioonilises Aasia ja Aafrika rahvameditsiinis.

Traditsiooniliselt on kratomi lehti kasutatud oopiumisõltuvuse, kõhulahtisuse ja menstruaalkrampide raviks. Lehtedel võivad olla ka köha pärssivad omadused. Käsitöölised, talupojad ja põllumehed, eriti Aasias, on traditsiooniliselt uskunud, et kratomi lehtede kasutamine võib aidata parandada töötulemusi. Sel põhjusel on kratomi kasutamine olnud ajalooliselt populaarne sellistes riikides nagu Tai, mis keelustas kratoomilehtede tarbimise 1943. aastal.

Kratomi lehti saab närida, suitsutada, süüa või pruulida teeks. Kratom on aga harjumuse kujunemisel ja võib põhjustada võõrutusnähte, sealhulgas agressiivsust, vaenulikkust, lihas- ja luuvalu ning käte ja jalgade tõmblevaid liigutusi. Kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda anoreksia, naha tumenemine, unetus ja kesknärvisüsteemi depressioon. Võib esineda suukuivus, kõhukinnisus, liigne urineerimine ja söögiisu vähenemine.