Kõige levinumad sünnidefektid varieeruvad sõltuvalt mitmest tegurist, sealhulgas lapse sünnikohast ja tema geneetilisest päritolust. Mõned väga levinud sünnidefektid hõlmavad kaasasündinud südameanomaaliaid, huule- ja suulaelõhe, neuraaltoru defekte ja seedetrakti defekte. Inimeste jaoks on oluline olla teadlik sellest, et kuigi sünnidefektide riski vähendamiseks saab astuda mõningaid meetmeid, näiteks vitamiinide võtmine raseduse ajal, ei ole kõiki defekte võimalik vältida. Sünnituseelne hooldus võib aidata vanematel enne lapse sündi tuvastada, käsitleda ja valmistuda arenguhäireteks.
Sünnidefektide statistikat vaadates tuleb arvestada mitmete teguritega. Mõnedel populatsioonidel on suurem risk kaasasündinud kõrvalekallete tekkeks, mis tekivad loote arengu probleemide tõttu, kuna keskkond on kokku puutunud toksiinidega, vaesus, mis piirab juurdepääsu sünnieelsele hooldusele, ja nende keskkond. Oma osa võib mängida ka geneetika; näiteks juudi päritolu inimesed on teatud geneetilistele tingimustele vastuvõtlikumad. Kogu maailmas on sünnidefektide esinemissagedus väga erinev ja erinevates riikides on esinemissagedus erinev.
Ameerika Ühendriikides on haiguste tõrje ja ennetamise keskused tuvastanud südamedefektide kui kõige levinumate sünnidefektide vormide, mida esineb umbes 1% imikutest. Neuraaltoru defekte, mis hõlmavad lülisammast ja aju, täheldatakse 1% elanikkonnast, huule- ja suulaelõhe esineb aga ühel 700–1,000 beebil. Muud levinud sünnidefektid hõlmavad luu- ja lihaskonna vaevusi, metaboolseid haigusi, kõrvalekaldeid silmas ja defekte seedetraktis. Need sünnidefektid on peamiselt arenguanomaaliate tagajärg.
Geneetilised häired esinevad elanikkonnas erineval määral. Mõned neist on äärmiselt haruldased, kogu elanikkonnas on dokumenteeritud vaid mõned juhtumid. Teised, näiteks kromosomaalsed kõrvalekalded, on suhteliselt tavalised ja neid võib täheldada suuremal protsendil elanikkonnast. Geneetilisi häireid mõjutavad nii ema vanus kui ka vanemate geneetiline ajalugu. Defektide, sealhulgas geneetiliste häirete sõeluuring hõlmab sünnieelset ultraheliuuringut ja teste, nagu koorioni villusest proovide võtmine.
Teine asi, mida tuleb sünnidefektide statistika uurimisel arvestada, on see, et sünnil esinevad kõrvalekalded võivad erinevatel inimestel olla erineva raskusastmega. Mõned südamehäired on näiteks surmavad, teised aga nii kerged, et neid võidakse avastada alles mitme aasta pärast. See raskusastme erinevus võib põhjustada ka statistika erinevusi, kuna teadlased võivad statistika koostamisel kasutada erinevaid piirpunkte.