Shakespeare’i sonetiteemad uurivad ideid armastusest, vananemisest, ilust, ajast, ihast, praktilistest kohustustest ja ebakompetentsuse tundest. Need teemad kerkivad esile Shakespeare’i tegelaste vaheliste suhete kirjeldustest. Need ilmnevad ka tema narratiivikeele kasutamises ja kõneleja sisetunde selgitustes. Täiendavad Shakespeare’i sonetiteemad hõlmavad võitlust selle vahel, mida kollektiivne ühiskond on valmis aktsepteerima, ja üksikisiku soovide vahel.
Shakespeare’i luules on idee, et ilu kaob aja jooksul, muutes inimese vähem ihaldusväärseks ja oma olemasolu suhtes mõnevõrra masendunud. Ühe kõige viljakama Shakespeare’i sonetiteema idee on see, et lapsed peaksid sündima ilu säilitamiseks. Kuna ideaalse kehaehituse ja ahvatleva välimuse säilitamine on võimatu, on ainus lootus luua järgmine põlvkond, kes need omadused pärib. Aega nähakse elujõu, väärtuse ja füüsilise identiteedi vaenlasena.
Teine Shakespeare’i sonetiteema keskendub tõelise armastuse ja lihtsa seksuaalse iha vahelise konflikti ideele. Luuletaja arvates tekib sageli segadus, kumb on kumb. Iha võib maskeerida armastuseks ja seda on lihtne sellega segi ajada. On kiusatus taotleda seda, mis on visuaalselt ahvatlev, selle asemel, et võtta aega tõelise tunde avastamiseks.
Shakespeare uurib ka ideed, et armastus või armastuse tunded võivad olla kahjulikud. Oma luule keeles kirjeldab autor romantilistes suhetes osalemise emotsionaalseid ja füüsilisi mõjusid. Lisaks eraldamisel tekkivatele negatiivsetele eraldatustundele on haigus üks tagajärgi. Romantilises suhtes on ka haavatavus, kuna inimeste elud, otsused ja enesekontseptsioonid muutuvad üksteisest sõltuvaks.
Shakespeare’i sonetiteemade sees on sümbolite kasutamine. Mõned neist on tähed, puud, lilled ja ilm. Näiteks kasutatakse korduvat ilma ja aastaaegade sümbolit inimtunde taga oleva rahutu olemuse edastamiseks. Suhted läbivad sageli sama tüüpi tsükleid, mida teevad ilmastikumustrid, mida Shakespeare mõne oma värsi keeles selgelt illustreerib.
Tähtede sümbolit kasutab autor saatuse idee edastamiseks. Selle asemel, et nõustuda ideega, et saatus on ette määratud, uurib Shakespeare ideed indiviidi võimest ise oma saatust luua. Lilled ja puud esindavad elu ja ilu õrna olemust. Mõneti kohustab ilu omamine inimest lapsi saama ja tagama tulevastele põlvedele soodsama olustiku.