Märgalad – alad, kus vesi on tavaliselt mullapinna kohal või selle all – on koduks tohutule mitmekesisusele taime- ja loomastikule, mida sageli nimetatakse ühiselt märgalaliikideks. Levinumate märgalade loomaliikide hulka kuuluvad mitut tüüpi maod, kilpkonnad, sisalikud, konnad, kärnkonnad, salamandrid ja putukad. Imetajad, nagu koprad, on tavalised, nagu ka mitmesugused linnutüübid, sealhulgas mitmesugused pardid, haned ja laululinnud. Kõige levinumad taimeliigid märgaladel on kassisabad, vesiroosid ja mitut tüüpi pilliroohein.
Märgaladel võib olla palju erinevaid vorme, sealhulgas sood, rabad, sood ja lammid, ning neid leidub igal kontinendil peale Antarktika. Olenevalt märgala tüübist ja maailma osast, kus see asub, on märgala ala koduks paljudele taime- ja loomaliikidele. Mõned märgalade liigid võivad ühes piirkonnas olla arvukamad ja teised võivad olla levinumad teises piirkonnas. Mitmel pool maailmas on märgalad linnaarengu tõttu hävimisohus ning paljud ohustatud liigid elavad osaliselt või eranditult märgaladel.
Suured imetajad moodustavad üllatavalt suure hulga maailma märgalaliikidest. Kobras ja ondatrad, kaks Põhja-Ameerika märgaladega kõige sagedamini seotud imetajat, on leitud kogu sellel mandril ning Euroopa ja Aasia osades. Lõuna- ja Kesk-Ameerika sood ja jõgikonnad on koduks röövellikule jaaguarile, ondatrataolisele nutriale ja kogukale tapirile. Kagu-Aasia mangroovisoodes elavad mitmed ahviliigid, sealhulgas ahv ja pikasaba-makaak. Mõnikord võib märgaladel kohata isegi imetajaid, keda seostatakse sagedamini kuiva elupaigaga, nagu hirved, kährik, metssiga, rebased ja hundid.
Roomajad on ka märgaladel hästi esindatud ning märgaladel on palju maod, kilpkonnad ja sisalikud. Mõned näited on vesimokasiin, harilik napsutav kilpkonn ja skink. Krokodilliloomad, nagu kaiman ja alligaator, elavad ka teatud märgaladel.
Igasuguse kuju ja suurusega linnud asustavad märgalasid kas aastaringselt või mõnikord vaid lühiajaliselt, kui nad rände ajal läbivad. Märgalade basseinides võib ujumas kohata mitut tüüpi parte ja hanesid ning tavaline nähtus on kasssaba taimede otstel istuvad musträstad. Laululinde on palju ning sooalade märgalade kallastel liiguvad ringi sellised liigid nagu tiirud, kajakad ja tiirud. Lisaks peavad kahlavad linnud, nagu haigurid, haigurid ja kibedad, palju märgalade elupaiku ideaalseks jahimaaks.
Lisaks suurematele eluslooduse vormidele koosneb suur osa märgalade loomastikust väiksematest olenditest, nagu kahepaiksed, kalad ja putukad. Konnad, kärnkonnad ja salamandrid on tavalised kahepaiksed ning märgalade vetes ujuvad läbi mitmed kalaliigid, sealhulgas säga, heeringas, lõhe ja kopsukala. Märgalade putukate liikide hulka kuuluvad sellised tuttavad elanikud nagu kiilid, põldkärbsed ja maiuslased – ja muidugi üldlevinud sääsed. Vihmaussid, kaanid, haldjaskrevetid ja vähid on mõned teised levinud märgalade selgrootud.
Paljudest märgaladele levinud taimeliikidest on kasssaba ehk kõige paremini äratuntav. Lisaks leidub maailma erinevatel märgaladel taimestikku, nagu mangroovid, vesiroosid, küpress ja pilliroog, aga ka teatud tüüpi tamarakid ja kuused. Õistaimede, kõrreliste ja puude suur valik koos nende seas elavate loomaliikide hämmastava valikuga muudavad märgalad maailma bioloogiliselt kõige mitmekesisemaks ökosüsteemiks.