Oma keeruka luude, lihaste, sidemete ja kõõluste süsteemiga on jalg üks keerulisemaid inimkehaosi. Seetõttu pole ehk üllatav, et jalg on vastuvõtlik mitmetele erinevatele vigastustele, infektsioonidele ja muudele ebameeldivatele või isegi valulikele seisunditele. Paljud inimesed kannatavad mingil eluetapil jalaprobleemide käes. Kõige levinumad jalaprobleemid on punnid, konnasilmad, plantaarne fastsiit, jalatallatüükad ja jalaseen.
Põlved on valus jalaprobleem, mis kahjuks mõjutab paljusid inimesi. Sisuliselt on jänesel konune muhk, mis moodustub suure varba alumisele liigesele. Sageli suruvad punnid liiga kitsaste kingade tõttu ülejäänud varvastele, muutes seismise ja kõndimise ebamugavaks. Kergete jäneste valu saab leevendada lihtsalt korralikult istuvate kingade kandmisega või polsterdatud kingatükkide kasutamisega. Tõsised punnid võivad aga vajada kirurgilist korrigeerimist.
Varvaste konnasilmad või kõvad nahalaigud on veel üks levinud jalaprobleem. Sarnaselt pungidele mõjutavad konnasilmad sageli neid, kes kannavad halvasti istuvaid kingi. Kui kahjustatud jalg sisestatakse kingadesse, võivad varbad avaldada survet maisile, põhjustades valu. Kaitsev maisipadjad ja salitsüülsed maisilahused on saadaval käsimüügis ning nendest ravimeetoditest võib haigusseisundi raviks piisata. Kui käsimüügiravimid osutuvad ebatõhusaks, võib arst olukorra lahendada antibiootikumide määramise või kõvastunud naha kärpimisega.
Teine sageli esinev jalaprobleem on plantaarne fastsiit ehk varbaid kannaga ühendava koe põletik. See põletik võib olla põhjustatud korduvast löögist kannale, nagu jooksmise ajal, või liigsest survest kannapiirkonnale, mis võib tekkida ülekaalulistel inimestel. Jalatalla fastsiidi põdejad kogevad kõndimise või jooksmise ajal tavaliselt teravaid kannavalusid. Seda seisundit saab edukalt ravida käsimüügi valuvaigistitega või vajada terapeutilist või kirurgilist sekkumist.
Jalatalla tüükad ehk väikesed valulikud kasvajad jalalabadel ja varvastel on teine sageli esinev jalaprobleem. Need kasvajad on põhjustatud inimese papilloomiviirusest ehk HPV-st. See viirus on nakkav ja jalatallatüükad nakatuvad sageli niisketes kohtades, mis puutuvad sageli kokku paljaste jalgadega, näiteks riietusruumides. Aja jooksul kaob jalatallatüügas tavaliselt ilma ravita. Need, kes soovivad tüüka kohe eemaldada, peaksid pöörduma arsti poole, kes võib selle eemaldada kirurgiliselt või vedela lämmastikuga “külmutada”.
Lõpuks on jalaseene seeninfektsioonist põhjustatud ebamugav jalaprobleem. Selle seene kasv jalal põhjustab tavaliselt sügelust, põletust ja naha lõhenemist. Nagu jalatallatüükad, on ka jalaseene nakkav ning seda põhjustav seen vohab soojadel ja niisketel pindadel. Sageli saab jalaseenest vabaneda, kasutades käsimüügis olevat seenevastast ravi. Kui seisund püsib, võib arst määrata tugevama paikse seenevastase ravi või suukaudse ravimi.