Inglise keelt võib olla raske õppida nii emakeelena kõnelejatele kui ka muule keelele. Paljudel juhtudel on halb grammatika põhjuseks õige kasutamise ja reeglite valesti mõistmine. Paljud vead on põhjustatud subjekti-verbi kokkuleppe puudumisest, mis tekib siis, kui lause subjekt ja verb ei ühti isikult või arvult. Veel üks levinud näide halvast grammatikast on asesõnade väärkasutamine, millel on erinevad vormid olenevalt sellest, kus neid lauses kasutatakse. Teiste sõnade (nt omadus- ja määrsõnade või suhteliste asesõnade) vale kasutamine võib samuti põhjustada levinud grammatikavigu.
Halb grammatika võib tuleneda vigadest subjekti ja verbi kokkuleppes, mis tähendab, et lause subjekt ja tegusõna peavad isiku ja arvu poolest vastama. Näiteks ainsuse esimeses isikus subjektil, nagu “mina”, peab olema ainsuse esimeses isikus tegusõna. Üks selle grammatikareegliga seotud levinud viga juhtub siis, kui subjekt on kollektiivne nimisõna ja see on ekslikult seotud ainsuse tegusõnaga. Teine probleem tekib siis, kui kaks ainsuse subjekti liidetakse sõnaga “või”, kuid need on seotud mitmuse verbiga. Lõpuks, kui ainsuse ja mitmuse subjekt on ühendatud sõnaga “või”, peaks tegusõna nõustuma talle kõige lähemal oleva subjektiga.
Isikuliste asesõnade väärkasutamine on veel üks näide halvast grammatikast. Asesõnad võivad olla inglise keeles raskesti kasutatavad sõnad, sest erinevalt nimisõnadest kasutatakse subjektide ja objektidena erinevaid asesõnade vorme. Sõna “mina” on alati subjekt, samas kui sõna “mina” on alati objekt. Seetõttu kasutab lause, mis algab lausega “Bob ja mina käisime poes”, teemana valesti sõna “mina”. Õige viis selle lause kirjutamiseks on “Bob ja mina läksime poodi.”
Muud tüüpi halb grammatika tuleneb omadussõnade ja määrsõnade segi ajamisest. Omadussõna on sõna, mis muudab nimisõna või lisab sellele täiendavat kirjeldust. Adverbid muudavad või kirjeldavad tegusõna ja võivad sageli lõppeda sõnaga “ly”, näiteks sõnadega “kiiresti” ja “lihtsalt”. Omadus- ja määrsõnade ebaõiget kasutamist peetakse üldiselt halvaks grammatikaks. Näiteks on vale öelda “Ta jooksis kiiresti”, sest “kiire” on omadussõna. Parandus on selle asemel määrsõna kasutamine “Ta jooksis kiiresti.”
Sõnad “kes” ja “kes” on suhtelised asesõnad, mida sageli segamini aetakse. “Kes” on alati lause subjekt, näiteks “Kes sa oled?”, samas kui “kes” on alati objekt ja seda kasutatakse sageli eessõnafraasi objektina, nagu näiteks “Kellega ma räägin?” Mõnikord kasutatakse sõna “kes” objektina valesti, näiteks lauses: “Laps, keda ma hoian, on kuuekuune.” “Kes” on antud juhul õige sõna.